Kolm omadust : Sisendtakistus- määrab, kui palju potentsiaal muutub. rakusisene aksiaalne takistus- määrab, kui kaugele ja kui kiiresti impulss levib. Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. 8 mahtuvus- määrab, kui kiiresti pärast ärritust muutus tekib. Elektrivoolu toimel tekkinud potentsiaalimuutus on elektrotooniline potentsiaal ehk elektrotoonus. Elektirvooluga mõjutades määrab elektrotoonilise potentsiaali tõusu kalde ainult membraani mahtuvus (vt joonist Schmidtist lk 35) , membraani läbib ainult mahtuvusvool. Kuid depolarisatsioon hakkab aeglustuma (sest K+ hakkab väljuma), lõpuks saavutab see kindla lõppväärtuse, kus ioonide vool läbi membraani võrdsustub aplitseeritud elektrivooluga ja membraanikondensaator edasi ei tühjene.
samaaegse kokkutõmbe. Vasakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potensiaali muutusena sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus -50..-60mV. Suhtelist puhkeolekut iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. Antrioventikulaarsõlmel on iseloomulik potentsiaalimuutus samaugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi pontentsiaalil on püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi
·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms. ·Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid
annaabi.ee 
