järjestamine ehk sekveneerimine 22. Mis on Southern, Western, Northern, Eastern Blot ja Dotplot? Milleks neid kasutatakse ja millised on meetodite erinevused? Ühe molekuliga tuvastatakse teist, molekul kantakse üle kandjale. Southern DNA geenivariandi tuvastamine ja pikkuse määramine. Western spetsiifiliste valkude tuvastamine kompleksproovides. Northern kindla RNA järjestuse tuvastamiseks kompleksproovides. Eastern kindlate posttranslatsiooniliste valkudes aset leidnud muutuste leidmiseks. Dotbloti saab kasutada kõikide eelmiste tuvastamiseks, ainult et analüüt pannakse otse kandjale ja ilmub nähtavale täpina. 23. Millised mikrokiipe te teate ning kuidas toimub vastav protseduurika? Millised on vastava analüüsi jaoks kriitilised komponendid ja parameetrid? 3:3-22. Et patsiendi haiguse geneetilist põhjust kindlaks määrata, on välja töötatud DNA-mikrokiiptehnoloogia.
1.1), kus L-aspartaat ja ammoniaak on substraadid. Reaktsioon, mille toimumist see ensüüm katalüüsib on L-aspartaat + NH3 + ATP L-asparagiin + AMP + difosfaat. Isoensüümid: Isoensüümid on ensüümid, mis katalüüsivad ühesuguseid reaktsioone, kuid erinevad üksteisest aminohappelise koostise/järjestuse poolest (neid kodeerivad erinevad geenid). Näiteks südamelihases esineb kaks malaadi dehüdrogenaasi üks tsütoplasmas, teine mitokondris. Ensüüme, mis erinevad ainult posttranslatsiooniliste modifikatsioonide poolest (fosforüülimine, lipideerimine, glükosüleerimine), isoensüümide hulka ei loeta. Multiensüümsed süsteemid: Multiensüümsed süsteemid koosnevad mitmest erineva katalüütilise aktiivsusega ensüümist. Multiensüümsed süsteemid viivad reeglina läbi üksteisele järgnevate reaktsioonide toimumise. Ühe reaktsiooni produkt on teise reaktsiooni lähteaineks. Multiensüümide jaoks pole EC koodi, nende koostises olevatel ensüümidel on oma EC koodid.
Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. 25. Erinevad geeniekspressiooni tasemed rakkude kasvu ja diferentseerumise regulatsioonis. Geeniekspressiooni kontroll transkriptsiooni ja RNA protsessingu tasemel. mRNA eksport ja rakusisene lokalisatsioon. Rakkude arengu kontroll translatsiooni ja posttranslatsiooniliste modifikatsioonide tasemel. Kontroll transkriptsiooni tasemel kontrollitakse kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni. Kontroll RNA protsessingu tasemel kontrollitakse, kuidas toimub primaarse transkripti splaising (RNA transkriptist eemaldatakse intronid ja seejärel ühendatakse eksonid). Kontroll RNA transpordi tasemel kontrollitakse, milliseid mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees. Kontroll
Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. 25. Erinevad geeniekspressiooni tasemed rakkude kasvu ja diferentseerumise regulatsioonis. Geeniekspressiooni kontroll transkriptsiooni ja RNA protsessingu tasemel. mRNA eksport ja rakusisene lokalisatsioon. Rakkude arengu kontroll translatsiooni ja posttranslatsiooniliste modifikatsioonide tasemel. Kontroll transkriptsiooni tasemel kontrollitakse kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni. Kontroll RNA protsessingu tasemel kontrollitakse, kuidas toimub primaarse transkripti splaising (RNA transkriptist eemaldatakse intronid ja seejärel ühendatakse eksonid). Kontroll RNA transpordi tasemel kontrollitakse, milliseid mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees