Homoloogilised struktuurid- evolutsiooniliselt samast eellasest pärinevad, ei pea täitma sarnaseid funktsioone (homoloogid vs. analoogid) Valgud jagatud perekondadesse vastavalt struktuurihomoloogiale -liigisisene -liikidevaheline Järjestuste homoloogia võimaldab seondada erinevad valgud evolutsiooniliselt Valkude pakkimise info on tema järjestuses Valkude pakkimine (folding) Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri -valk peab siduma kofaktorid -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Selle efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude- molekulaarsete Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestusse Eukarüootidel vähemalt 2 suuremat
mis moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid. Renatureerimine on aeglane protsess võrreldes valgusünteesi käigus toimuva struktuuri tekkega. Renatureerumist kiirendavad mitmed ensüümid (valgu disulfiid isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid), mis kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Valkude renatureerimist kiirendavad molekulaarsed chaperonid. 11 Valkude natiivne pakkimine, chaperonid Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri; -valk peab siduma kofaktorid; -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt; -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt. Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude – molekulaarsete tšaperonidega. Ilma tšaperonideta toimuks paljude
), mis teostab mõlemad cap- sünteesiks vajalikud metüleerimised (nende reaktsioonide jaoks on 2 valgus eraldi domäänid). 3 (142 kDa). Sisekapsiidi minoorne valk, interageerub 1 ja 2 valkudega, on ensümaatiliselt aktiivne, RNA transkriptaasi katalüütiline subühik (sisaldab GDD motiivi). Oluline ka RNA selektsiooni ja pakkimise protsessis. µ1 (76 kDa). Väliskapsiidi peamine struktuurvalk (interageerub 2 ja 3 valkudega). µ1-valk modifitseeritakse posttranslatsiooniliselt N-terminaalse müristüleerimise teel. µ1 on oluline raku membraanide läbimiseks virionide poolt. µ1 valgule on iseloomulik intensiivne post- translatsiooniline protsessing: - Virionides kujutab enamus µ1 valgust (95%) endast protsessitud vormi µ1C (eemaldatud on 42 N-terminaalset ah jääki, nn. µ1N peptiid (4.3 kDa), mis jääb samuti virioni). See protsessing on autokatalüütiline ja leiab aset seoses partiklite moodustamisega (seondumisel 3 valguga);
transkriptsioon nagu näiteks hut operon, mis kodeerib histidiini utiliseerimist ja put operon, mis kodeerib proliini utiliseerimist. 50 12. Fosfori assimileerimine ja fosfaadi reguloni (Pho) kontroll Rakukoostise seisukohalt on fosfor süsiniku ja lämmastiku järel kolmanda tähtsusega element. Fosfor on oluline komponent membraansetes lipiidides, lipopolüsahhariidides, nukleotiidides, samuti lisatakse fosfor posttranslatsiooniliselt paljudele valkudele. Fosforit sisaldavad ühendid on olulised raku energiametabolismis. Seetõttu osaleb P-metabolismis palju erinevaid radu: 1) P assimileerine eksponentsiaalselt kasvavates rakkudes 2) P assimileerimine P-limitatsiooni korral 3) Energiarikaste fosforühendite süntees. E. coli rakud kasutavad P-allikatena kolme tüüpi ühendeid: 1) Anorgaanilised fosfaadid (Pi, pürofosfaat PPi, polüfosfaat polüPi,)
annaabi.ee 
