Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Rosenberg, T. (2007). Sotsiaalne ebavõrdsus. Tallinn: Statistikaamet. Võrgulehel http://www.digar.ee/id/nlib-digar:26064 (21.12.2015) Pandis, M & Jukk, H. (2006). Tasemetööd 3. klass. Riiklik eksami-ja kvalifikatsioonikeskus. Võrgulehel http://www.ekk.edu.ee/statistika/tasemetqqd/tasemetood_3kl_%20analuus.pdf (21.12.2015). Saar, E. (2002). Trepist alla ja üles: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus Sibul, P. (2012 26. mai). Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimus. Pärnu Postimees. Võrgulehel http://www.parnupostimees.ee/854830/priit-sibul-hariduse- kattesaadavus-on-eesti-arengu-votmekusimus (19.12.2015) Siseministeerium (2005). Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015. Võrgulehel http://www.entk.ee/sites/default/files/Eesti%20regionaalarengustrateegia%202005-2015.pdf (21.12.2015)
Linnamaa väärtuse suhtes esineb 2 erinevat seisukohta. Kirjeldava idiograafilise koolkonna 9 järgi on maa väärtus väga spetsiifiline ning sõltub iga linna ajaloost ja sotsiaalsest olukorrast. Teoreetiline nomoeetiline koolkond püüab leida üldiseid sarnasusi maa väärtuste printsiipides, mis kehtiksid enam-vähem igal pool maailmas. Linnade planeerimine, renoveerimine ja taaskasutus postsotsialistlikus linnas on huvitav näide uusmarksistliku teooria vaatenurgast. Linnade arenemist on võimalik vaadelda elupiirkonna arengumudeli järgi. Alguses sotsiaalne olukord nõrgeneb ning nõrgeneb ka nõudlus elupiirkonna järele. Hakkab toimuma piirkonna majandusliku väärtuse kahanemine ning investeeringud vähenevad. Tulemuseks on füüsiline taandareng ning sotsiaalse olukorra kehvenemine. See viib edasi piirkonna lagunemiseni.
riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete mõiste kestev muutumine, mille on toonud kaasa riigi funktsioonide vähendamine ülesannete materiaalne privatiseerimine nii postsotsialistlikus Ida-Euroopas kui ka pikemaajalisema vabaturumajanduse traditsioonidega riikides. Nii olid nt ühistransport, prügivedu ja telekommunikatsioon veel hiljuti üheselt mõistetavalt avalikud haldusülesanded. Tänaseks on riik nende teenuste otsese osutamise lõpetanud; endised riigiettevõtted nendes valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded. Riigi kohustus on üksnes
annaabi.ee 
