(mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse
Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu
· Ulatuse järgi: Lokaalne inflatsioon- kohalik, puudutab üht riiki Globaalne infl.- Puudutab suurt territooriumi 12 Regionaalne infl.- haarav teatud regionaali. · Tempo järgi: Mõõdukas ehk roomav infl.- aeglaselt tõusev, kuni 10% Jooksev, galopeeriv infl- üle 10% Hüperinflatsioon- 50% kuus hindade tõus. Eesti inflatsioon: · Postsotsialistlik minevik, Venemaa naabrus puudutab Kirde-Eestit · Väike ja avatud majandus · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, range · Turumajandus · Tööpuudusprotsent/-määr (kes soovib tööd teha, aga ei leia tööd) Kaasaegse makromajandusteooria ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki: 1. Täishõive- majanduskasv, -tsükkel 2. Stabiilsed hinnad- inflatsioon ja rahapoliitika 3. Tasakaalustatud maksebilanss (vahetuskursi poliitika)
.. Tarbekabad aitaad seda peegeldada tagasi endale ja teistele. Siin läheb käiku nii olemasolev kood kui enese loov kasutamine, muutmine. Kood ei ole lõplik (vrd poststrukturalism) Kui lisada veel ekspressiivne ja instrumentaalne mõõde. JOONIS Ameeriklane DUNN: Tarbimine on pigem muutunud elustiilipaketiks. Kuid elustiil ei pea pakkuma koodilist identifikatsiooni. See on ikkagi vaba valik, kuidas sellesse suhtuda. Hübriidsus enne kui fluiidsus. 1 9. Postsotsialistlik muutus ja tarbimine Eestis Estonia in the Grip of Changes (1996) Tone Flotten (1996) Eesti alates 1960ndatest jõukas liiduvabariik. Mahajäämus Rootsits ja Soomest. Sisetulekud ei olnud nii erinevad, aga seda ei saanud kasutada heaolu loomiseks. Heaolu tähendba tarbekaupade olemasolu, tarbekaupu polnud, need oli ühesugused ja ,,hallid". 1980 majanduskriis. Tarbekaupu veelgi vähem. 1991 iseseisvus 1992 hüperinflatsioon (953% aastas). GDP kukkus 9%, sissetulek ja hinnad tõusid
Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. 17 Keel