Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust, ja nende kohta on raske esitada määrsõna sisulist küsimust (= ei ole küsimustatavad). Kaassõna- on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust:
Kaassõnu loetakse siiski muutumatuteks sõnadeks. Kaassõnad on mittetäistähenduslikud, nende tähendus sageli ainult seoses konkreetse nimisõnaga konkreetses kontekstis. Sealjuures võib üks ja seesama kaassõna eri kontekstides üsna erinevaid tähendusi kanda. Vrd Sõitsime vastu tuult – Me oleme sõja vastu – Lõin pea kapinurga vastu veriseks – Ta on minu vastu väga lahke. Kaassõnad jagunevad eessõnadeks e prepositsioonideks ja tagasõnadeks e postpositsioonideks vastavalt sellele, kas nad esinevad käändsõna ees või järel. Eesti keele üks tunnusjooni on tagasõnade rohkus. • ruumisuhteid maja ees, ukse taga, aia vahel, meie juurde • ajasuhteid pärast lõunat, enne õiget aega, nädala jooksul, öö läbi • Põhjusseoseid haiguse tõttu, minu süü pärast, tänu minule • Seisundit: valu käes, karu küüsis • Määra või mõõtu: tuhandete viisi, lonksu haaval
9 (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. 12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant
annaabi.ee 
