tabloidleht peegeldab tarbijale emotsionaalselt lähedasi juhtumisi ja konflikte. Autorid panevad artikli puhul rõhku tunnete tekitamisele, et haarata lugeja kaasa. Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid. Kollane aga põhiliselt uudiseid ja meelelahutust ning pigem pehmete artiklite näol. Puhtas valges ajakirjanduses on tekstid üldiselt pikad, põhjalikud, hästi läbi analüüsitud ning väheselt liigendatud. Enamasti on võimalik pealkirja põhjal mõista loo teemat ja ka tuuma
* baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"?
on need standardid mida püütakse saavutada? Seletas sellise kultuuri omadusega seda, et kui levinud on ettevõtlus ja kas võib eeldada ühiskonna kiiret majanduskasvu. Võrdles riike ja leidis seose * nt. deviantsed subkultuurid: seletatakse nt. noorsookuritegevust, uimastite kasutamist sellega, et inimesed sotsialiseeruvad teatud subkultuurisse, mille normid ja väärtused on teistsugused kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism