Valimisringkonnad hõlmavad terve liidumaa. Partei peab BDsse pääsemiseks koguma üle Saksamaa vähemalt 5% ‘teisi’ hääli. Saksamaa kui poliitilise režiimide importija: Kogunud palju kiitust oma stabiilsuse tõttu. Kasutatud erinevates Euroopa osades demokraatlike arengu alguses, väljununa just mittedemokraatlikust või autoritaarsetest valitsemisvormidest. Lõuna-Euroopas Hispaania ja Portugal, ja Ida- ja Kesk-Euroopas postkommunistlikud maad. Keskseid stabiilsuse elemente Saksa poliitilisest süsteemist pakutakse on poliitilise parteimaastiku korrastamine ja võimu juurde saadavate hulga vähendamine. Vähene parlamendi parteide hulk on Saksamaa käsitluses levinud kui poliitilise stabiilsuse üks indikaatornäitajatest. Varasemaid perioode on süüdistatud parteipoliitilises kirjususes ja vastandina Liiduvabariiki
liitunud ühegi sõjalise blokiga (Sauvy pakkus välja) slaid: külma sõja aegne maailm hiljem ka neljas maailm – väga vaesed riigid (mõnes mõttes säilinud IMF käsitluses) 2. MacCormick – 90ndatel, tema käsitluses süsteemid kattuvad (probleemne), kokku 7 maailma (tegelikult on hierarhiline, aga välja seda ei ütle): 1) Liberaalsed demokraatiad, vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel) 7) Mikroriigid (mitte väikeriigid) – eelkõige Vaikse ookeani ja Kariibi mere saareriigid, ka Euroopas. 3
usuliselt (absoluutselt) valeks · tavaliselt eeldab ka võimalust mitte olla salliv, sealhulgas ka võimu oma sallimatuse teostamiseks · piiblis ja kristluse ajaloos on rohkem näiteid sallimatusest kui sallivusest Riigi ja kiriku eraldatus Läänes · Lääne ühiskonnale ainulaadne tunnusjoon (Huntington, Tsivilisatsioonide kokkupõrge, lk 94). · Ajalooline areng `eristatuselt' `eraldatusele üksteisest' (USA, Prantsusmaa, riigikiriku süsteemid, postkommunistlikud riigid) Peale 9/11 on nimetatud Lääne ja islamimaailma konflikti ka "ususõjaks", mis leiab aset kahe erineva religiooni ja poliitika mõtestamise mudeli vahel. "Ameerika rajajate poliitilist mõtlemist mõjutas inglise liberaal John Locke, kes kirjutas kuulsaks saanud «Kirja sallivusest». Locke väitis, et tõeline lunastus ei saa olla sunduse tagajärg, siiras usk peab olema vabalt valitud ning iga teistsugune tõlgendus oli vastuolus