kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming. Väärt kirjanduslikku lugemist pakkus ka ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega. Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad, luuletati palju kõigest ilusast ja maistest rõõmudest. Kuuekümnendatel toimus ühiskonna vabanemine tsensuurist, mis tõi kaasa uue
tõlkimisele omistatavates seksistlikes metafoorides, millel on lääne traditsioonides tugevad juured. Ajakirjas ,,Keel ja Kirjandus" on toodud kaks üldlevinud originaali ja tõlke vahel esinevat seksistlikku kujundit: Nicolas Perrot D'Ablancourt les belles infideles ,,truuduseta kaunitarid"; Jacques Derrida hymen ,,neitsisuse piir" (Talvet 2006: 358). 1 Postkoloniaalse teooria uurimuse keskmeks on võimu vahekord. Arusaam kolooniast kui ,,kopeeritust" või originaalist ja selle tõlkest taandab tõlke kirjanduslikus hierarhias palju madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti
Lisaks paljudele ajaloolistele teguritele on riikide konkurentsivõime seletamiseks hulgaliselt teisigi teooriaid. Marksistlikud uurijad on süüdistanud mahajäänuks nimetatud maailma (arenguriigid, Kolmas Maailm, lõuna vms) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime. Ladina-Ameerika näitel transformeerus see nn sõltuvusteooriaks (tsentrum ekspluateerib perifeeriat). Analoogilist teooriat kasutati ka postkoloniaalse Aafrika ebaõnnestumisi analüüsides. Sõltuvusteooria tundus üsnagi usutavana kuni 1970. aastate alguseni. Siis jõudis aga maailma teadvusse Aasia “majandustiigrite” edukas hüpe industriaalriikide seltskonda. Riikide “arenguhäireid” on seletatud erinevate kultuuride ja religioonide väga erinevate väärtushinnangutega. Arenguökonoomika (Development Economics) enim levinud käsitluse järgi sõltub riigi konkurentsivõime eelkõige neljast tegurist:
annaabi.ee 
