kogumine. Vahel saadeti postkaarte vaid selleks, et vastastikku oma kollektsioone täiendada. Selleks korraldati isegi võistlusi. (Kangor, 2015a: 34) Postkaarte hakati koguma ja näidati ka teistele 18. sajandil. Silmapaistvas kohas eksponeeritud kaardid andsid külalistele aimu perekonna ühiskondlikust staatusest ja suhtevõrgustikust. Postkaartide kogumisega seoses toimusid ka maailmanäitused, mis said alguse 19. sajandi keskpaigast. Sellega seoses sai 19. sajandi lõpul postkaartidest väga oluline kommunikatsioonivahend. (Kangor, 2015a: 32) 20. sajandi alguses ergutas postkaartide kogumist ka see, et sel ajal puudusid päevalehtedes fotod, mis hakkasid ilmuma alles 1930. aastatel, ja selle tõttu pakkusid postkaardid visuaalset reportaaži, dokumenteerides kohalikke sündmusi ja avalikku elu. (Kangor, 2015a: 34) 1950. ja 1960. aastail olid piltpostkaardid moest läinud. 1960. aastate lõpul muutus
ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Hitler elas oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu
Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta. Pärast seda ei teinud ta enam katset omandada elukutset. Ta oli üksildane noormees, kel oli vähe tuttavaid ning veel vähem sõpru. Miski ei ennustanud, et temast kunagi saab mees, kes paneb maailma hinge kinni hoidma
Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta. 5 Pärast seda ei teinud ta enam katset omandada elukutset. Ta oli üksildane noormees, kel oli vähe tuttavaid ning veel vähem sõpru
annaabi.ee 
