Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust Turupakkumine – saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral ehk kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral Turupakkumiskõver – kõigi individuaalsete pakkujate pakkumiskõverate horisontaalsumma ehk kõver on ühe hüvise pakkumist kirjeldava funktsiooni graafik. Liidetakse ettevõtete poolt
maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide. Novaatorlik
makse sisse ei toonud. Tsistertslaste ideaal oli rajada enda klooster kaugesse paika muutis nad asustuse pioneerideks. Nt Loode-Eesti asustamine tänu Padise tsistertslastele. Algasid ka maaparandustööd (peamiselt 13. saj): ehitati tamme, kuivenduskanaleid jms. Algas ka väljarändamine ja Ladina-Euroopa kultuuri laienemine. Drang nach Osten pärineb algselt saksavaenulikust väljendusest: 19. saj sakslaste poliitika tõttu Poolas, hiljem võtsid sakslased selle ise postitiivse mõistena üle. Tegelikult polnud see sihilik protsess, ida germaniseerumine oli juhuslik sündmus. 12.-13. saj oli lääne pool asustustihedus palju suurem kui idas ja samal ajal haarati Ida-Euroopat (ja ka Skandinaaviat) üha enam ladina kultuuriruumi. Saksa talupoegi kutsusid itta nii saksa vallutajad kui slaavi vürstid, kes vajasid ladinlikus elukorras rohkem tööjõudu. Uued külad rajati Saksa õiguse alusel: siin olid talupoja õigused suuremad, neil olid
annaabi.ee 
