Neist 7 kuuluvad 18-ndasse saj-sse ja ülejäänud kaks 19-ndasse saj-sse.Valitud said need põhjusega sest,kui 18-ndal saj-il oli postijaamade võrgustik veel suhteliselt nõrgalt arenenud ja kaugreisijad peatusid sagedamini kõrtsides,kui postijaamades,samuti reisijad,kes kasutasid mitte posti teenust vaid veokoolimeeste teeneid,peatusid samuti kõrtsides nii,et 18-ndal saj-il reisinud teelised kasutasid enamasti kõrtside teenuseid kui teedel asuvaid postijaamu.1976 William Thompsoni kirjeldus Eesti postijaamadest 12 miili kaugusel on üksteisest,ette näidatakse tuba,kus saad ööbida ja selle eest ei maksta midagi.Iga reisija peab siin oma toidukoti kaasa võtma ,seal ei ole palju teenindust ja kostitust. Alexander I kirjeldus: hakati rohkem tähelepanu pöörama postijaamade võrgustiku välja ehitamiseks.19-nda saj-i alguses võeti postijaamade ehitamisel kasutusele tüüpprojektid,sarnane välja nägemine ja sisustus
toodang valmis 1900. aastal. Asula hakkas kiiresti arenema. 1 Raudtee tähtsamateks veosteks said mets ja metsasaadused, puupapivabriku toodang, mõisate viinavabrikute viin, mis toimetati Tallinna kaudu Venemaale. Tallinnast toodi mineraalväetisi, maisi, tööstuskaupu. Reisijate vedu moodustas 26%. Tähtsal kohal oli postivedu. Kuni raudtee valmimiseni toodi posti postijaamade kaudu. 1900. aastal hakkas see kulgema raudteed mööda ja osa postijaamu kaotati. Kuni 1902. aastani oli raudtee kahjumis, seejärel hakkas saama kasumit. Eriti suured olid veod 1911.1913. aastatel. 1905. aastaks oli valminud veetorn, mille taga asus küttepuude ladu. Depoos võis hakata veduritele remonti tegema. Mahukas kaubaait võimaldas mugavalt laadida. Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid. 1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide Tamsalu teed.
kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia. (1632 rajati TÜ) Per Brache, kes oli kuninga asemikuks, rajas Turu Akadeemia. Ta lasi üldse palju rajada- postijaamu, teid, kõrtse jne. Ta oli rootsi suurmaaomanik. Kohusetundliku mehena hakkas ta harima ,,idamaad". Arvas, et soome ametnikud olid lollid ja tahtis neid harida. Selleks rajaski akadeemia. Avarongkäigus osalesid kõik kõrgemad inimesed. 249 üliõpilast asus akadeemias kohe õppima, pooled neist olid rootslased, professoreid oli 12. 1643 korraldati esimene promotsioon, ehk esimene õpilane lõpetas. Hakati kirjutama soome keelset luulet, tänukõnesid
annaabi.ee 
