nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo
nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo
kirjeldamises. Regiooni nimetas ta "pays", mis pr k tähendab peaaegu tapselt sama, nagu eesti keeles "maa". Vidal hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Elulaad - Geograafi ulesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Eristab tildgeograafilisi regioone üksteisest. Possibilism asendas keskkonnadeterminismi Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925). Pooldas Vidali possibilismi. Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene
Osageograafilised regioonid, naiteks kliima-v6i tööstusregioonid ei sisalda kogu vastastikm6jude p6imikut ja pole selleparast geograafia objektiks. 5. Looduse ja inimeste vahekorda m6isteti kaheti. Varasem, ritterlikratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism -inimeste tegevus ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne) MUUD VOOLUD Geopoliitika- halford mackinder esimene geograadiaprof Inglismaal. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja
Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel.
annaabi.ee 
