keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt soome-ugri keeltest. Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik. · Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub subjekti arvu- ja isikukategooriaga. · Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed, possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid. Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed). Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis
isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane, seesinane, sihuke, niisugune, taoline, teine, muu) viitavad situatsioonist selguvale asjale, tegevusele või tunnusele. Nt Seesugune tegevus ei saanud kaua kesta. 6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune,
- Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike) 2) Identifitseerivad (nt demokraatia aluseks on inimeste võrdsus) 3) Lokatiivsed (nt valitsus asub Toompeal) 4) Possessiivsed (nt valitsusel on kindel eesmärk; mul on auto). - Käitumisprotsessid (vaatama, kuulama, jälgima, naerma) - Verbaalsed protsessid (ütlema, kiitma, arutama, tõdema, väitma) - Verbaalsed/mentaalsed (nt „Küll on tore,“ rõõmustas peaminister) - Eksistentsiaalsed protsessid – väljendavad olemas olu (nt lootust on). Agent pole lauses alati subjektina, võib jääda ka nimetamata. Subjekti rollis on nimetamata juhuse korral tegu impersonaliseerimisega:
annaabi.ee 
