facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama recipio-recipis-recipere-recepi-receptum-vtma relinquo-relinquis-relinquere-reliqui-relictum-maha jtma scribo-scribis-scribe-scripsi-scritum-kirjutama specto-spectas-spectare-spectavi-spectatum-vaatama supero-superas-superare-superavi-superatum-vitma venio-venis-venire-veni-ventum-tulema video-vides-videre-vidi-visum-ngema voco-vocas-vocare-vocavi-vocatum-kutsuma
koostamiseks ja protsessi ajamiseks) facio, feci, factum, ere tegema, sooritama, moodustama, looma constituo, tui, tutum, ere määrama contraho, traxi, tractum, ere sõlmima, teostama dico, dixi, dictum, ere ütlema, rääkima rego, rexi, rectum, ere valitsema, juhtima credo, didi, ditum, ere uskuma, usaldama; laenu andma vendo, didi, ditum, ere müüma defendo, fendi, fensum, ere kaitsma dispono, posui, positum, ere korraldama, käsutama emo, emi, emptum, ere ostma permitto, misi, missum, ere lubama, möönma scribo, scripsi, scriptum, ere kirjutama solvo, solvi, solutum, ere maksma, tasuma, kohustust täitma tollo, sustuli, sublatum, ere tühistama, kaotama - ire punio, ivi, itum, ire karistama servio, ivi, itum, ire teenima, orjama erandid fero, tuli, latum, ferre kandma, tooma; sallima, taluma; lubama
vorm; arhailine praes. coepi), comperi, per, pertum, re teada saama; coeptum, coepisse alustama, ette võtma; kindlaks tegema algama; pärinema comple, v, tum, re täitma; varustama, coërce, cu, citum, re koos hoidma; komplekteerima piirama, kärpima, talitsema, taltsutama complres, plra, gen. ium adi. (väga) coetus, s m kohtumine, koosolek; rühm, paljud grupp compn, posu, positum, ere kokku panema cgit, v, tum, re mõtlema; kaalutlema; v liitma; kokku seadma, koostama; kokku plaanima leppima; korraldama, korda seadma; maha cognsc, nv, nitum, ere märkama, tajuma; matma, mulda sängitama; vaigistama, tundma õppima, teada saama; mõistma, lõpetama taipama comprehend, prehend, prehnsum, ere
t. karistusena tuli lunastada kuriteoga saabunud moraalne pahe. Inimest ei või karistada ühiskonna kaitsmiseks, s.t. käsitada teda vahendi ja mitte eesmärgina [Luts 1997, lk 127]. 13 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses Õiguspositivism kujutab endast ligi kaks sajandit õhtumaises õigusfilosoofias domineerinud mõttesuunda, mille järgi õigus on vaid inimeste poolt loodud ja kehtestatud seaduste kogum, ius positum (ld k verbist ponere asetama) [Jõgi 1997, lk 8]. Õiguspositivism piiritleb oleva ja olemapidava ning õiguse ja eetika, sest õiglase ideaalid on väga subjektiivsed ning mingit absoluutset kõrgemat printsiipi pole ilmselt olemas. Õigussüsteem aga on suletud loogiline süsteem, milles õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest. Juriidiliste mõistete analüüs on oluline õigusteade ülesanne ning on eristanud
(metafüüsilisi) spekulatsioone. Tuleks eristada ontoloogilist ja metodoloogilist aspekti. [Mitte segada antud filosoofilist küsimust ära küsimusega konkreetse õigusnormi kehtimisest kui faktist ning õigusnormi ettekirjutusest kui nõudest, kuidas asjad peaksid olema.] Õiguspositivistide jaoks on tõeliselt olev ja uurimist vääriv reaalselt kehtiv õigus. Õigus selliselt mõistetuna on inimeste loodud ja kehtestatud seaduste kogum, ius positum (ld k verbist ponere asetama). Metodoloogiline aspekt seostub teaduspositivismiga: Auguste Comte'i (1798-1857) järgi läbivad inimkonna uskumused kolm staadiumi: teoloogiline (animalism, polüteism, monoteism), metafüüsiline (olemused nähtumuste taga ja varjus) ning positiivne (kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses empirism; loodusseadused pole olemused, vaid kogetavad regulaarsused, mis võimaldavad nähtusi seletada ja ennustada, prognoosida). Positivism Comte'i