See pidi seisnema oma kodanike omandi kaitsmises siseste ja väliste rünnakute eest. Locke'i property tähistas kõiki hüvesid mis olid inimesele vajalikud tema põhiõiguste realiseerimise kindlustamiseks. Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma
Ratsionalistlikud loomuõigusõpetused Ratsionalistlike loomuõigusõpetuste [3] üldised jooned: 1) Loomuõigust käsitleti igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nii nagu on inimmõistus. 2) Ühest ülimast printsiibist püüti loogilise deduktsiooni teel tuletada õigusnormide (või vähemalt alustloovate loomuõigusnormide) suletud ja ammendavat süsteemi. 3) Loomuõigust käsitleti siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. See tingis eesmärgi positiveerida loomuõigus riikliku seadusandluse kaudu. [4] Moraalse loomuse eristamine füüsilisest loomusest (Pufendorf). Õiguse ja moraali alused puhtas mõistuses. Puhas mõistus on aprioorsete teadmiste allikas ning aprioorsed teadmised on paratamatud tõed. Lootus ehitada deduktiivse meetodiga neile õigusteooria, mis kirjeldab õigust nendel samadel alustel seisvana. (Deduktiivne meetod iseloomustas siiski ka naturalistlikke loomuõigusõpetusi, eriti nt Hobbesil).
osalemise õigused) - Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi - Menetlusõigused (4 eelnevat positsiooni peavad olema protseduraliseeritud (kohtul peab olema õigus nende tagamiseks)) - Inimõigused on sellise definitsiooni põhjal riigiülesed õigused (pole seotud riigiga otseselt, kuid dokumendid on kantud ideest positiveerida/realiseerida inimõigusi) Vabadus: Selles tähenduses nagu esineb II peatüki pealkirjas (negatiivne, õiguslik, tagatud vabadus): - Negatiivne vabadus vabadus midagi teha või tegemata jätta (nt uskuda või mitte uskuda, elukutse valida või mitte valida, valimistel osaleda või mitte); ei ütle midagi selle kohta, kas valik on moraalne (lihtne valikuvabadus) Jaguneb:
annaabi.ee 
