Koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed. On fakt, et tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel. Miks on naised ühiskonnas vähem väärtusatud, kui seda on mehed? Iseenesest on Eesti naised keskmiselt parema haridusega, kuid töötavad vähemtasustatud ning madalamatel positsioonidel kui mehed. Usun, et siin mängivad kindlasti suurt rolli eelnevas lõigus mainitud ajaloolised traditsioonid. Sageli kohtame suurfirmades olukorda, kus juhtival positisoonil on meesterahvas, aga lihtsamate ülesannetega tegeleb naissoost sekretär. Tundub justkui, et naise puhul hinnatakse nägu ja mehe puhul tegu. Olen seisukohal, et naised tõugatakse eemale ka liigse emotsionaalsuse pärast. Näiteks on riigikogus 101 liiget ja neist vaid 20% on naised. Riigi eesotsas peaksid olema inimesed, kes suudavad vastu võtta kaalutletud otsuseid ja teha eelkõige ratsionaalseid valikuid. Usun, et see on loodusega paika pandud, et mehed suudavad paremini
Nõustun, et on lihtsam kujutleda ennast mujale, valust kaugemale, nii olengi ma tast eemal. Mõnes olukorras ongi see ainuvõimalik. Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Tuleb olla ettevalmistunud saatus, nagu ka hädad, ei tohiks meid tabada justkui valmistamata, off-guard- positsioonilt. Nõustudes laseme tal end juhtida, vasturääkides peab ta meid justkui vedama. Mõnes mõttes jääb mulje, justkui vooluga kaasa minnes oleme positiivsemal positisoonil, kui saatust kahtluse alla seades. SARTRE Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Eksistents eelneb olemusele eksisteerimine enne, kui on võimalik miskit defineerida, kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära,
Nimelt ei nõua Ühendriikide põhiseadus kohtunikuna töötades juriidilist haridust. Harilikult nimetatakse kohtunikke ametisse poliitilistel põhjustel (Gitelson et al,1996, lk 297-298.) President esitab ja nimetab Senatiga nõu pidades ametisse Ülemkohtu kohtunikud. President esitab kandidaadi Senatile ning kui Senati enamus on kandidaadi poolt, jõustub ametisse nimetamine. Kuna Ühendriikide Ülemkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse kogu eluajaks ning nad on väga väljapaistval positisoonil, valib president kandidaadi väga hoolikalt, lähtudes eelkõige ideoloogilistest vaadetest. Eriti tähelepanuväärne on see, et president võib valida (ning üldjuhul ka valib) kandidaadi , kes on temaga samast parteist ja samade vaadetega. (O'Connor, 2006, lk 312.) Piirkonnakohtuniku ametisse nimetamine on vähem keeruline, ka nemad nimetab ametisse president. Selleks koostab valitsus juhtnöörid, määrates kindlaks omadused, mida president kandidaadilt ootab. Kandidaatide
lahendamiseks. (Gitelson jt, 1996, lk. 294) Vandemehi saab kasutada ainult piirkonnakohtutes. Kõrgeimaks kohtuastmeks on föderaalses süsteemis Ülemkohus. Ülemkohus koosneb kaheksast kohtu liikmest ja ühest esimehest. Ülemkohtu kohtuniku kandidaadi esitab president Senatile ning kui Senati enamus on kandidaadi poolt, jõustub ametisse nimetamine. Ühendriikide Ülemkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluajaks ning nad on väga mõjukal positisoonil. Tähelepanuväärne on see, et president valib enamasti kandidaadi, kes on temaga samast parteist ja samade poliitiliste vaadetega. (Wilson, 1998, lk. 401) Osariikide kohtusüsteeem on samuti kolmetasandiline. Kasutakse nii esmatasandi kohtuid, vaheapellatsioonikohtuid kui ka apellatsioonikohtuid. Iga osariigi seaduste erinevustest tulenevad ka erisugused erikohtud. Osariikide kohtusüsteemis on vähemalt üks apellatsioonikohus, mis tegutseb ka kõrgeima kohtuna
annaabi.ee 
