Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja
Lutheri koraal “Ein Feste Burg …” Lucas Cranach seenior. “Martin Luther” (16. saj.) Reformatisooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastreformatsiooni. Aastatel 1545- 1563 toimus Põhja- Itaalia linnas Trentos pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu. Vaatamata katsetele protestantidega leppida, jäi peale reformatsioonivastane suund. Trento kirikukogu algatas kirikus reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positisoone. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistettavust. Kirikukogu pidas sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Giovanni Pierluigi da Palestrinat (u 1525- 1594), kes oli kahtlemata üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas
toodangu järgi, vaid realiseeritud lõpptoodangu alusel. 1967. aastal teostati hinnareform, millega püüti sisse viia majanduslikult põhjendatud hinnad. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos. See tugevdas Brežnevi positisoone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, s.t loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Majandusliku tõusu saavutamine intensiivsuse, näiteks tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude ekstensiivne majandussüsteem oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele
Uus juhtkond hakkas rääkima, et nad on kollektiivne juht - selge viide sellele, et Stalini aegane valitsemine ei olnud päris õige. Tegelikult oli see jutt kollektiivsest juhtimisest ainult kattevari, mille alla vallandus väga eriplageline võimuvõitlus, kus peamiste tegelastena tulid esile Malenkov, Beria ja Hrustsov. Juhtfiguurid selgelt Malenkov ja Beria. Tegutseti uutes oludes - mitmeid ettevõtmisi tehti ühiselt, aga tegelikutl iga võimu pretentent püüdis oma positisoone tugevdada. Beria suunaks sai tegelemine liiduvabariikidega ehk nn uus rahvuspoliitika. Selle põhisisu on: senine üsna robustne repressiivne tegutsemine liiduvabariikides tuleb lõpetada tuleb läbi viia liiduvabariikides põhjalik kaadrivahetus, kusjuures selle eesmärgiks see, et juhtivatele kohtadele kohalikku päritolu inimesed tuleb juurutada liiduvabariikides asjaajamiskeelena kohalik keel e kohaliku keele kasutamine ei
annaabi.ee 
