poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivseimaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI pool kehtestatud reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad. Mõisad anti endistele valdajatele rendile, kes siis maksid riigikassasse renti. Riigi kontroll kehtestati
Seda võib käsitleda kui inimese vaimset ja füüsilist piiramist. Räägitakse, et gümnaasiumid, tehnikumid ja ülikoolid on kõik vabatahtlikud asutused. Siiski, kes meist oleks valmis niiöelda vabaduse nimel loobuma haridusest ja seeläbi ka tõenäoliselt paremast töökohast tulevikus. Samuti väidetakse, et kool röövib inimeselt aja, kuid see on väga lihtsameelne väide. Nimelt ei ole tegu tuulde läinud ajaga, vastupidi, see korvatakse kuhjaga. Kooli positiivseimaks küljeks on kahtlemata inimesed kes seal käivad. Võib julgelt öelda, et kool annab inimesele sõbrad, kui viimane ise veidigi säärasest ideest huvitub. Näiteks gümnaasiumi lõpuks on enamus klassi õpilastest koos veetnud ligi kaksteist aastat. Iga nurga alt vaadates on tegu ilmselgelt pika ajaga. Selle perioodi vältel tekib paratamatult inimeste vahel kontakt, mingisugune ühetekuuluvustunne, mingi side. Ka Jaan Krossi
tulumaksu määr ning see omakorda soodustab rikastel veel rohkem rikastuda ja vaestel veel rohkem vaesuda. See omakorda ei soodusta riigi jõukuse kasvu ega ühtlase elatustasemega rahvastiku teket, mis on heaoluriigile omane. Kõik ei ole aga Eesti heaoluriigi staatuse suhtes nii negatiivne. Eesti on astunud taasiseseisvumisest alates märkimisväärseid samme paremuse poole. Peale taasiseseisvumist on kehtestatud mitmeid toetusi ja seadusi, mida okupatsiooniajal ei olnud. Positiivseimaks asjaoluks võiks pidada seda, et hoolekande peavastutus läks riigilt üle kohalikule omavalitusele, mis tagas inimestele personaalsema lähenemise ja kiirema abi. Positiivse poole peale võib veel kanda kondanikuühiskonna kasvava aktiivsuse, mis nõukogude ajal oli piiratud või isegi mõnedel juhtudel keelatud. Kodanikealgatuste positiivne mõju seisneb selles, et inimesed käivad koos ja teevad koos erinevaid tegevusi, see omakorda kasvatab
edasised plaanid arvestamaks tulevaste laienemistega just idapoole ja väiksematesse riikidesse. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et korjati üles ka Amsterdamist laokile jäänud ideed ning üritati neid läbiviia. Hea on see, et ei unustatud neid lihtsalt ära ega lükatud kõrvale. Veel võib välja tuua selle, et suuendati Euroopa Parlamendi rolli ja volitusi, kuigi need jäid siiski väikeseks ning on seda siiamaani, siis vähemalt üritati. Nizza lepingu positiivseimaks saavutuseks võib pidada EL-i laienemisele tee avamist(Nizza leping). Üheks tõsisemaks edusammuks võib pidada ka tõhustatud koostöö printsiipi, riigid saavad arenenda omas tempos ega pea teisi järele ootama(Nizza leping). Siiski on tulnud selle lepingu osas ka palju kriitikat. Peeti väga pikki läbirääkimisi, aga kokkuvõttes tuli ikka suhteliselt lühikene leping, mis muutis otsuste vastuvõtmise keerulisemaks ja osad küsimused jäeti
annaabi.ee 
