avanevast vaatest *1838: Louis Mande Daguerre trükib lendlehe, milles teatab, et on leiutanud mooduse, kuidas valguse abil hõbeplaadile kujutist tekitada *1839: 19. augustil teatab Prantsuse Teaduste Akadeemia oma pidulikul koosolekul dagerrotüüpia sünnist *1840: Joseph Petzval (18071891) konstrueerib akromaatilise objektiivi valgusjõuga 1:3,6 *1841: W. H. F. Talbot patenteerib kalotüüpiaprotsessi, mis on tänaseni kasutatava negatiiv- positiivprotsessi eelkäija *1843: W. H. F. Talbot patenteerib suurendusseadme *1850: New Yorgis hakkab ilmuma "Daguerreian Journal", maailma esimene fotoajakiri *1851: W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte *1853: G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat
ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis. Nööpnõelaaugukaamera, on sellesama "Camera Obscura" vähendatud teisend. Seda kes tegi esimese foto, seda päris täpselt ei teata tänini. Prantsusmaal katsetasid ühiselt Joseph Nicepce ja Louis Daguerre fotograafia vallas, kuid L. Daguerre avalikustas nende katsetuste tulemused alles pärast J. Niepce'i surma aastal 1839. Inglismaal William Fox Talbot leiutas umbes samal ajal esimese negatiiv- ja positiivprotsessi. Nii sai ühest negatiivist teha soovitatud arvu positiivkoopiaid. Põhimõtteliselt on tegu sama protsessiga, mida kasutatakse fotograafias tänapäevani. Victoria-ajastul sai fotograafia tuule tiibadesse entusiasmiga, mida on täna raske ette kujutada. 1853. aastaks oli ainuüksi New Yorgis, Londonis ja Pariisis umbes 80 fotoateljeed. Õues pildistamine nõudis algusaastail palju pingutust, mida on isegi raske ette kujutada, kui praegu
Litograafia on kujutise kandmine alusmaterjalile, millega see valmistatakse ette järgnevaks söövitusprotsessiks. Selleks: A. kaetakse alus fototundliku (fotoresisti) õhukese kilega; B. aluse ja kiirgusallika (ultravioletse valgusallika, röntgenkiire, elektronkiire, ioonkiire) vahele pannakse fotomask; C. Fotoresisti kiiritatakse kindla ekspositsiooniga ning seejärel eemaldataksekiiritatud fotoresisti alad ilmutilahuses (positiivprotsessi korral). 48. Millistes valdkondades kasutatakse lasertehnoloogiaid? Kirjeldage neid tehnoloogiad. Millised on nende tehnoloogiate põhilised eelised? Valdkond - kirjeldus - eelised ·Lõikamine, keevitamine, puurimine - kasutatakse võimsaid lasereid, mis läbi läätse suunatakse ühte punkti ning selles punktis lõigatav materjal hakkab kuumuse tõttu sulama. Laseri liigutamine võimaldab erinevaid kujundeid välja lõigata
vastavate detailide erisuguste tumenditena. Tonaalsusedastuseks nimetatakse ka protsessi tulemust, mida subjektiivselt hinnatakse vaataja taju järgi, objektiivselt võtteobjekti heleduste ja positiivkujutise heleduste suhte põhjal. Neid suhteid väljendab graafiliselt niinimetatud edastuskõver logB või positiivkujutise optilise tiheduse sõltuvus logB-st. Tonaalsusedastuse kvaliteeti näitab edastuskõvera hälve ideaalsele tonaalsusedastusele vastavast sirgjoonest. Mustvalge negatiiv-positiivprotsessi korral kasutatakse nelja kvadrandiga graafikut. Neljandasse ja kolmandasse kavdranti konstrueeritakse vastavalt negatiiv- ja positiivmaterjali tunnuskõver, teise kvadranti joonestatakse koordinaatide alguspunktist lähtuv, telgede suhtes 45 kraadi all kulgev abisirge, mis lihtsustab positiivkujutise optilise tiheduse väärtuste ülekandmist esimesse kvadranti, kuhu konstrueeritakse edastuskõver. Tunnuskõverate
annaabi.ee 
