,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast avastama, ning leida tee ,,lahtiste allikateni". Ekke Moori teekonna põhjused on väga sügavad ta läks maailma otsima vastuseid küsimusele, kes ta on. Saatuse tahtel satub ta aina uutesse rollidesse, mida ta ei olnud teadlikult valinud. Uued rollid kaasnesid paratamatult tema rännakutel enda leidmisel. Kui ta
raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju teeb. Linnea oli Markust esimest korda märganud kooli võistlustel, kus Linnea ebaõnnestus kõrgushüppes ja Markus oli see kes teda lohutas, kui klass oli Linneat sõimanud ebaõnnestumise eest
hakkas pimedat erinevaid moodi tüssama. Lõpuks pettis ta pimeda ära , et hüppaks üle kraavi , kuid tegelikult hüppas pime peaga vastu post hoopis. Kukkusin sinna maha ja jäi rahvahulga hoolde , ise poiss aga lahkus linnast ja öö jõudes oli ta juba Torrijoses, Seal linnas ei tundnud ta ennast hästi ja rändas edasi paika , mille nimi oli Maqueda , seal kohtus ta ühe preestriga ja jäi tema teenistusse. Preester oli kade toidu vastu ja ei andud posile peaaegu üldse toitu , kui andis siis ainud mõned raasukesed. Ühel päeval , kui preester oli kodunt läinud , tuli ukse taha katelsepp. Poiss rääkis talle , et kaotas preestri kirstu võtme ära ja kartsi naha peale selle eest saada. Peale seda hakkas katelsepp proovima endaga kaasas olnud võtmekimpu , lõpuks üks võti sobiski ja avas kirstu , poiss lubas tänutäheks võtta ühe kaku sealt. Peale seda hakkas
Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis
Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis
Tambet-Leemeti ja ta perekonna naaber,kes ei sallinud,kuna nad olid kunagi metsas elanud. Mall-Tambeti naine. Hiie-nende tütar,tal ei lubata Leemetiga läbi käia,hiljem abillub,kuid sureb hundi hammaste kaudu Vootele-Linda vend ja Leemeti onu.Õpetab posile ussisõnu. Salme-Leemeti õde,5a vanem.Mõmmikuga paaris Meeme-Küla jooniku ja hullumoodi,aluses sööb kärbseseent,pärast joob sakse veini-teevat paremini purju. Annab Leemetile sõrmuse... Pärtel-Leemti sõber.(paganlik nimi) Ints-Leemeti rästikust sõber,ussikeelne nimi oleks liiga keeruline.
Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis