Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad 6 - Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid - Mere poolt üle ujutatud või osaliselt üle ujutatud koopad Elupaikade direktiiviga pannakse paika ka 18 mereliiki, mille asurkonnad peab ära märkima. Ühine kalanduspoliitika aitab saavutada elupaikade direktiiviga seatud eesmärke. On ju kalapüük üks peamiseid mereelupaiku ja liike kahjustavaid tegevusi
Üks kriteeriume, mille järgi Läänemeres merekaitsealasid rajatakse, on väärtuslikud merepõhja elupaigad. Elupaikade väärtuslikkuse hindamisel arvestatakse haruldaste või muul põhjusel kaitset vajavate liikide esinemist nendes piirkondades. Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas on toodud järgmised avamere ja loodete piirkondades olevad väärtuslikud elupaigad (Anon. 1992), millest pikemalt kirjeldatakse Läänemeres esinevaid elupaiku: Mereveega üleujutatud liivamadalad Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused) Jõgede lehtersuudmed Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud Rannikulõukad Laiad madalad abajad ja lahed Karid Merepõhjast eristuvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid ("sambad") Mereveega üleujutatud liivamadalate puhul on tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011).
Suurimad esindajad (canopy vetikad) kuuluvad Fucales hulka, esindatud 3 perekonnaga: Cystoseira, Sargassum, Fucus. Punavetikatest Phyllophora nervosa, mis esineb ka Mustas meres. Tänu soojale veele, heale läbipaistvusele on need alad sukeldujate paradiis ja teadlased on uurinud taimekooslusi juba väga ammu. Esimesed tööd - Lorenz 1863. Vahemeres on suhteliselt suur kõrgemate taimede, mererohtude osa, nad kasvavad liival ja mudal. Kogu alal kuni 40 m sügavusel endeem Posidonia oceanica , mitmeid teisi liike, ka Zostera noltii (=Z. nana), mis esineb ka Läänemeres kuni Kielini, temaga koos võib kasvada ka Z. marina, mis ulatub ka Eesti aladele. Märkimist väärivad siin mõned troopika rohevetikaliigid (Caulerpa prolifera, Penicillus capitatus "Neptuni habemehari"), mis kasvavad liivapõhjal sublitoraali sügavamas osas (lower subl.), puuduvad Vahemere jahedamates vetes (Aadria meri). Risoomid kaevuvad liiva või muda sisse. Caulerpa tallus (kuni 80 cm)
füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet-, laser- ning elektriravi) baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel nahas olevad kapillaarid laienevad ja paraneb lümfi- ja vereringe. Meremudal on sarnased toimed parafiniga. Lisaks mõjub meremuda organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Parafiin- ja mudaravi kasutatakse krooniliste närvihaiguste, liigeshaiguste ja lihastraumade järgselt tekkinud muutuste ravil. G
lõunapoolkeral auramine). Vahemeres umbes 1000 7. Polaarvööde Antarktika liiki vetikaid. Hästi läbipaistev vesi, · Isoterm paljude aastate keskmine liigirikas. Õistaimi on ka suhteliselt veetemperatuur igas kuus. palju. Zostera (z-le kriips juurde) · eurotermsed liigid laia (ka Läänemeres), Posidonia temp taluvusega, (lõunapoolsemates)- õistaimed. · stenotermsed liigid Must, Kaspia (12-13 promilli), kitsas temp taluvus. Araali meri (seda vett seal kasutati · Arktika vetikaid pole palju. 4-6 puuvilla niisutamiseks, suht jäävaba nädalat aastas on kõige hävinud nö).- Vahemere filiaalid.
Mageveest eraldub CH4 – see on lõhnatu, tekitab kasvuhooneefekti. Riisipõllud on suurimad CH4 tekitajad. Bioloogilised komponendid Fütoplankton on produtseerija nr 1. Taksonoomiline koosseis ei erine palju mere omast. Ka mehhanismid saransed – sama zooplanktoni ja nektoni puhul. Liigilises koosseisus on erinevusi. Seal, kus footiline tsoon on põhjani, on peamisteks produtsentideks õistaimed ja suurvetikad. Liivastel setetel on meriheinakooslused – Zostera, Posidonia, Cymodocea, Halodule. Riimvees on Ruppia ja Thalassia. Nende levila on kitsas riba, vajavad kaitstud piirkondi. See vöönd on loomadele koduks. Rannikualade bioloogiline aktiivsus on kõrge. Ka primaarne produktsioon on suhteliselt kõrge - orgaanilise aine lagunemine ja intensiivsus on ka kõrged. Nende ainete transport rannikult välja on aktiivne, kannavad sügavatele aladele toitu. Estuaarides on hapniku defitsiit, mis on tingitud
annaabi.ee 
