ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli.
.17. 18. sajandil impeeriumi nõrgenedes saavutas üha rohkem Euroopa riike oma kodanikele privileege sultani valdustes. Seoses sellega elavnes kaubavahetus arenesid diplomaatilised suhted. 20. Kes eurooplastest jõudsid esimestena India ookeanile? Portugallased 21. Millal tekkis ja millal nõrgenes Moguli riik? Kus see riik asus? tekkis 1526 asus Põhja Indias ja nõrgenes 18. sajandil 22. Kuidas suhtusid jaapanlased eurooplaste tulekusse 1543. aastal? suhtuti sõbralikult portugallastelt õpiti musketite valmistamise ja kasutamise oskusi ning tutvuti katoliku kiriku õpetusega AKT8§10.-12. 23. Mis aastal suleti Jaapan eurooplastele täiesti? 1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas
Allikmaterjaliga on probleem, sest Aafrikas (peale Egiptuse) ei kujunenud tsivilisatsioonidel kirja (enne eurooplaste tulekut), seega ei eksisteeri nende ühiskondade kohta oma kohalikku kirjalikku allikmaterjali. Seega on peamised kirjeldused etnoloogilised ning pärinevad võõrastelt ränduritelt. Esimesed kirjelduse pärinevad araablastelt (alates 7. sajandist pKr), järgmine suur grupp on 15.-16. sajand (eurooplaste koloniaalvallutused), kus esimesed allikad pärinevad portugallastelt. Kirjeldatakse kohalikke kompleksseid ühiskond, kus paljudel juhtudel võib kõneleda riigist. Kogu informatsioon oli aga eelkõige rannikualade kohta. Aafrika sisemaad jõudsid eurooplaste vaatevälja sageli alles 19. sajandil. Selleks ajaks olid seal riigid, mis aga oli varem, seda pole teada. Probleemiks oli ka see, et aafriklased reeglina ei ehitanud püsivast materjalist hooneid, mis ei jäta endast jälgi.
Uuued koloniaalvõimud toetasid eraettevõtlust, mis andis neile olulise eelise. Loodi kompaniid, mis hõlmasid lisaks kaubandustegevusele ka kolooniate administreerimist, esimesena Inglismaa, siis Hollandis ja Prantsusmaal. Uutest koloniaalvõimudest tõusis juhtpositsioonile Holland. Hollandlased tõrjusid portugallased välja Tšeilonilt, Malai poolsaarelt ja Indoneesiast. Kagu-Aasia saarestikus jäi Portugali valdusesse üksnes Ida-Timor. Hollandlased haarasid portugallastelt endale ka Aasia sisekaubanduse korraldamise. Aastatel 1641–1859 oli Hollandil ainuõigus kaubelda Jaapaniga. Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalpolitiika erinevused. Kodumaalt tõid prantslased kolooniatesse kaasa suurmaaomandile tugineva feodaalpõllumajanduse. Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti
Koloniaalkaubandus andis erakordselt suurt sissetulekut: Hollandi Ida-India kompanii maksis dividende keskmiselt 18% aastas. Uutest koloniaalvõimudest tõusis juhtpositsioonile Holland. 17. sajandil saadeti Hollandist Aasiasse 1770 laeva, samal ajal Inglismaalt 811 ja Prantsusmaalt vaid 155 laeva. Hollandlased tõrjusid portugallased välja Tseilonilt, Malai poolsaarelt ja Indoneesiast. Kagu-Aasia saarestikus jäi Portugali valdusesse vaid Ida-Timor. Hollandlased haarasid portugallastelt endile ka Aasia sisekaubanduse korraldamise. Aastatel 16411859 oli Hollandil ainuõigus kaubelda Jaapaniga. Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. saj. lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba 17 tuhat buuri, valget kolonisti, kellest 53% olid hollandi, 28% prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga.
annaabi.ee 
