Pärit Põhja-Ameerikast ühest California piirkonnast, aretatud üle 150 a Introdutseeritud enamustesse maailma riikidesse (82) Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga Karotinoidid muudavad kalaliha punaseks, lõheforell on punase lihaga, kuna talle on söödetud pigmenti, et liha punaseks värvida. Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on
*Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell table trout (umbes 250- 400 grammi) ja punase lihaga lõheforell- large or salmon trout (2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Punane kalamari (mitte kasutada kaviar). *Aastatoodang Euroopas 300 tuh. t., sellest üle poole on väike 250-400 g kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell (1,5-3,0 kg) - Tsiili, Norra, Soome; portsjonforell
kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel. Tänaseks on täielikult kodustatud, stressi suhtes vähetundlik, harjub kergesti kunstliku toiduga, tal on aretatud tõud. Euroopas on kaks kaubaforelli suurust valge või roosa lihaga portsjonforell (ca 250g) ja punase lihaga lõheforell (üle kilo, tänapäeval eelistatult 2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna- Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes
annaabi.ee 
