Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene. Aleksandri ja Nikolai (1825 1855) ajastul valmistati serviisid peaaegu kõikidele Peterburi residentsidele. Neid iseloomustasid erinevad stiilisuundumused. Teiste hulgas andis endast teada ka vene suund. Vene vanaaja asjatundjast arheoloogi F. Solntsevi projektide kohaselt valmistati tehases serviis Moskva Suure Kremli palee jaoks, samuti suurvürst Konstantin Nikolajevitsi serviis. 1844. aastal, seoses keiserliku portselanitehase 100. aastapäevaga, asutati tehases muuseum, mille kogusid täiendati Talvepalee laoruumidest toodud esemetega. Aleksander II (1855 1881) ei pakkunud, erinevalt tema eelkäijatest, portselan isiklikku huvi. 19. sajandi 70. aastatel portselani tootmise maht vähenes, säilis üksnes juba Paul I ajal tekkinud komme teha õukonnale lihavõtte- ja jõulupühadeks kingitusi, põhiliselt aga jätkas tehas tööd lossiladude täiendamiseks.
kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase. Erilised lootused pani ta aga klaasitööstusele, mille arenguks olid Põltsamaa piirkonnas soodsad eeldused: metsarikkus ja vajaliku toormaterjali kättesaadavus. ehitati uus peeglivabrik Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. 16. Mõisamajanduse olukord 18. sajandi lõpul (pankrotistumine jne.)
Nende hulka kuulusid mõni- kümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene
annaabi.ee 
