kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust. See-eest pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Et peale isikute taheti ka jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefikunst.
kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud. On huvitav märkida, et E
vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli ag lihtsalt kopeerisid neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud monumendiplastikas ja relfeefinkunstis. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte neid jäädvustati portreedega. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest vaid tahtis neid näha võimalikult sellistena nagu nad olid. Pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale iskute taheti jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite ja õitses ajaloolisele teemale pühendatu reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhi figuur on reljeefidel tavaliselt teiste inimeste hulgast seile tõstetud
annaabi.ee 
