Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator" · ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele · surimaskid, et kujutada hästi loomutruult tähtsaid esivanemaid Maalikunst: · enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad
a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud 4) Maarja kuulutus-ingel ilmub noorele NM ja ütleb, et ta saab lapse/// surmakuulutus: õigekirikus ilmub ingel surivoodile, et pääseb paradiisi NM 5) Külastusgrupp- 2 raseda naise kohtumine (pühad pojad) Reimsi katedraalis Maarja + Elisabeth 6)ülikute portreekujud 13. saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks Saksa Namburgi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta-loomulikud, rahulikud, ümarskulp., V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)-emaarmastus maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks) Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj. kaunistatud võlvid Gloucestri
Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud.