3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal
SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele,
kätte. UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust.
mis on tuntud kompasskaartide või portulaankaartide nime all. 15. ja 16. sajandil hakati veelgi rohkem kaartidest huvituma, tehti kristlikke maailmakaarte- mappae mundi- mungakaardid, mille keskmeks oli püha linn Jeruusalemm ning selle ümber suur ookean. Samal ajal aga hakkasid maadeavastajad ja meresõitjad kaugemalt pikkadelt reisidelt uut infot otsima. Rannikul navigeerimiseks kasutati keskaegseid merekaarte portolaane. Esimesed portolaanid joonistati 13. sajandil Hispaanias ja Itaalias lambanahale. 1529 toimus läbimurre, Hispaania kuninga kartograaf valmistas kaardi, mis näitas kui suur on Vaikse ookeani ulatus. Infot selle jaoks sai ta Magalhãesi ümbermaailmareisilt naasnute käest. Kartograafia õitsenguperiood algas 16. sajandi teisel poolel Mercatori eluajal, kui hakati koostama projektsiooniga lamekaarte
annaabi.ee 
