Florinuse teosed paigutuvad 18. saj esimestesse aastatesse. Seejärel katkestas Suur vaen uurimustöö ja pillutas Turu õpetlased laiali. Pidev ja viljakas tõusuaeg algas 18. saj lõpus, kuhu paigutuvad Gananderi sõnaraamatu käsikiri, mõistatusekogu ja ,,Mythologia Fennica", aga Lencqvistide (Vanade soomlaste ebausust, 1782) ja Lizeliuse tööd. Nende ja paljude teiste sajandi lõpupoole teaduslike tööde taustal kumab ühine liikumapanev jõukeskus => Henrik Gabriel Porthan Porthani tähtsus järelmaailma silmis on nii valdav, et kogu ajajärku on tema järgi hakatud nimetama ,,Porthani ajaks" Porthan kasvas rootsikeelsel Pohjanmaal, kuid tundis rootsi ja soome keelt. 1760 kaitses Turus magistritöö, paar aastat hiljem sai retoorikadotsendiks ja töötas elu lõpuni Turu akadeemia juures .Koondas enda ümber haritlaskonna ja õpilaste ringi ning asutas ,,Aurora" seltsi. Hakkas välja andma Soome esimest ajalehte (Ühe Turu seltsi väljaantav ajaleht, 1771
Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676- 1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada.
Juslenius 1. nimekas fennofiil, soomluse isa, piiskop, professor. Kirjutas Soome minevikku käsitleva uurimuse "Uus ja vana Turu" ja teose "Soomlaste kaitseks" ning koostas 600-leheküljelise soome-ladina-rootsi sõnaraamatu. Tema kultuuriloolised kirjeldused rajasid teed rahvateadustele ning äratasid järgnevates põlvkondades huvi soome keele, rahvaluule ja ajaloo vastu. Ülistas soome rahvast ja keelt. 18. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost.
jumalasse. 1932 ilmus ,,Põdrakütid", mis oli ilmatu pikk luuletsükkel. See on võrreldav Soome eeposega. Sündmustik toimub suurtalus. Palju on kirjeldatud popsielu ja elamist ja söömist, lisaks ka põdrajahti ja külaelu. Kõik lõppeb pidustustega. See on agraarseühiskonna kirjeldus. Laupäevaselts toimis 1837 aastani kuni Runeberg läks Porvoosse. Ta oli seal õpetaja ja hiljem direktor. Tal oli 8 last. 7 poega ja tütar. Üks tema poegadest oli skulptor ja tegi Porthani monumendi. Tema naine Frederika oli ka andekas, aga avaldas oma romaanid peale mehe surma. Tema nimejärgi on nimetatud kook. Seda müüakse Runebergi päeval (nagu vastlakuklit süüakse kord aastas). 1839 sai hr Runeberg keisrilt pensioni ja aumärke ja kogu elu jooksul sai mitmeid auhindu. Tema päeva hakati tähistama alates 1854, kui ta sai 50. aastaseks. 1863 jäi halvatuks jahiõnnetusel ja oli elulõpuni halvatu (17 aastat?)
annaabi.ee 
