osa, osalemist ja mõjutamist ning positsiooni ühiskonna jõuvarude jagamisel. 3. 1990. aastatel süvenes lasteaia argipäevas lapsepõlve sotsioloogia tähendus ja mõju. Lisaks sai tuntuks Reggio Emilia töökogemus, mida ala asjatundjad huviga peegelduma hakkasid aruteludes, kirjutistes ja täiendkoolitustel. Poolehoidjaid leidis kiiresti ka Reggio Emilia lapsest lähtuv projektitöö. Laste loodud lood, individuaalsed õppekavad ja portfooliod tõid pedagoogika areenile lapse hääle arvestamise ja tema osalemise.1980. aastatest mõjutatuna määratleti kultuuri vorm - kasvatuse ja hoiu ühenduseks – EDUCARE, mis lükkas lõplikult kõrvale Fröbeli pedagoogika ja lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990
edasi andmine 6.1 Uue teadmise tuvastamine Originaalsus sõltub kontekstist. Erinevad originaalse teadmise definitsioonid: * taastõlgendamine * uute ühenduste loomine * taas konteksti asetamine * olemasoleva uurimuse avardamine * uute ja / või täiendavate tõendite leidmine * väheuuritud aladel töötamine * alternatiivsed metodoloogilised lähenemised. (lk 161) Tõendite portfoolio: tõendusmaterjalide kogumik demonstreerimaks õppimisalaseid saavutusi. Portfooliod on eriti kasulikud saavutuste kohta käivate tõendite esitamisel tööl või praktikal põhinevate projektide puhul. Hindamisportfooliotel on kolm põhielementi: õppimistulemused, saavutuste tõendusmaterjal ja peegeldavad seisukohavõtud. (lk 163) 6.2 Teekonna ülevaatamine: uuringu leidude edasi andmine Praktikat hõlmav uurimus on tavaliselt kogunud erinevat tüüpi tõendeid erinevatele meediumitele, mis seostuvad erinevate meeltega. On oluline, et neil erinevat tüüpi tõenditel
teadusvaldkonnas. Nendes töödes selgub üliõpilaste oskus iseseisvalt probleeme püstitada ja neid lahendada ning anda soovitusi oma eriala praktiliste küsimuste lahendamiseks. ,,Sügava ja täpsema mõtlemise ja õppimiseni jõuad enam kirjutamise kui vaid lugemise ja kuulamise abil." (Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi). Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd (esseed, referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö. Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud