13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive. Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise
laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika Estambie (eesti keeles estampii) e. Instrumentaalne tantsuvorm Saltarello 13.sajandil hakkas levima orel; esimene kirikuorel Aachenis Esimene teadaolev orel kristlikus Lääne-Euroopas kingiti 757.a. Frangi kuningale Pippin Lühikesele Oreli kõrval kasutati ka positiive (väikesed teisaldavad pillid) ja portatiive (ühe käega mängitavaid kantavaid orelid) Keelpillid (viiulpillide eelkäijad) Fiidel lamedapõhjaline kõlakast Rebekk- ümarapõhjaline, pooliku pirni kujuline Harf Lauto Psalteerium- kolmele või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltele; mängida sai: näppides, poognat kasutades või keeltele lüües (kandle arengus tähtis roll) Organistrium Puhkpillid (muutusid populaarseks kirikuansambli muusikas) Torupill Flööt Salmei
13. sajandist on dokumenteeritud mitmesuguste pillide kasutamine mitmehäälses kirikumuusikas, kuid ilmselt oli see levinud varemgi. Esimesed teated kirikuorelitest on pärit 9. Ja 10. sajandist, kristliku Euroopa esimese oreli olevat Frandi kuningas Pippin Lühike 757. aastal saanud kingitusena Bütsantsist. Hiljem on Euroopas orelite kõrval kasutatud väga palju ka väiksemaid teisaldatavaid positiive ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid portatiive. Positiivorel Portatiivorel Keskajast on säilinud andmeid ka mitmesuguste keelpillide kohta. Vanast maailmast ja antiikkultuuristtuntud näpitavate keelpillide kürval oli kasutusel ka palju poogenpille. Neist enim levinud olid lamedapõhjalise kälakastiga fiidel (viola ja viiuli eelkäija) ning ümarapõhjalise pirnikujulise kõlakastiga rebekk. Vasakult esimene pill on lauto, teine pill fiidel NB
näppepillidest harf ja lauto (ümarapõhjaline). Keelpill on ka organistrum e. rataslüüra, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ja psalteerium, mida mängiti näppides, poognaga keeli tõmmates või keeltele lüües. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte ja salmeid. Esimesed teated kirikuorelitest pärinevad 9.saj.-st. Suurte orelite kõrval kasutati ka teisaldatavaid pille, positiive ja ühekäeoreleid ehk portatiive. 19. Mis on estampii? (lk. 58-59) Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj. estampii, mis kujutab endast erinevate lõppudega korduvate viisikäänakute ja -lõikude ahelat. Mitmehäälne muusika (lk. 63-70) 20. Lihtsa mitmehäälsuse kolm tüüpi ja nende lühiiseloomustus (lk. 63) Arvatakse, et ühehäälne muusika kõlas väga harva ühehäälselt ja et sellega on sageli kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid.
annaabi.ee 
