Tõrilane- algloom, kes elab sümbioosis üherakuliste vetikatega. Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha. Pleurokok-üherakuline rohevetikas, kes on kohandunud eluga õhu käes. Põisadru-lintja tallusega ja õhkpõitega pruunvetikas. Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud.
liiki · Annavad roale hea maitse · vitamiinirikkad Hiina · Süüakse norit kas toorelt rasvas krõbestatult või praetult · Hea maiuspala eelkõige lastele · Norist valmistatakse sushit Korea · Nauditakse vetikasuppi, kuna see on südamele hea · Kohalikud kutsuvad seda mi-yuk gook ` iks · Teeb ajutegevusele head · Mõndade inimeste kodus tavaline toiduaine Filipiinid · Kõige enam on levinud porfüüra Kasutatud materjal · http://www.miksike.ee/documents/main/referaa · http://www.miksike.ee/documents/main/ref eraadid/vetikad_toiduks.htm
Kui vetikad veekogudes Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb.| (3)loomadele: Toiduahela esimene leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra). Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal väetiseks, Lambad söövad kuivatatud/värskeid vetikaid või neist tehtud silo.|Karevetikate leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid rohkus näitab vetikate vohamist, taimekasvu soodustavate ainete rohkust vees(st. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra)
). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks, loomatoiduks, meditsiinis, ilmastiku ennustamiseks, tööstuses agarit ( maiustusi nt marmelaad, pastilaa, drazeekompvekid jne., paberi valmistamiseks, tekstiilitööstuses viimistlemiseks), katseobjektidena (fotosünteeesi uurimiseks).
Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. · Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. · Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra). · Põlluväetiseks. · Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. · Veekogude puhtuse hindamisel. · Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. · Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides. Ehitus Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Vetikad hangivad vett ja toiduaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi
veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3
veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3
annaabi.ee 
