kokkulepe valimise põhiküsimustes. Koalitsioonivalitsus- mitmeparteiline valitsus Valitsuskriis- olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi Maakond- regionaalne haldusüksus eestis Maavanem-maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus-teostab täitevvõimu maakonnas Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele
(paranduste tegemine)-> komisjon-> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega Menetlemine- parlamendi töö seadustega Valitsus Täidesaatev võim Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in) Portfelliga ministrid- tal on ministeerium Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik Valitsuste tüübid: 1. Enamusvalitsus/vähemusvalitsus- toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi vähemus 2. Koalitsioonivalitsus/ üheparteivalitsus Valitsus lahkub: 1. Riigikogu valimistega 2. Peaminister astub tagasi 3. RK avaldab umbusaldust Riigikantselei- korraldab valitsuses igapäevast tööd Riigisekretär Kohalikud omavalitsused (KOV) Vald Linn
valispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantsler, lisaks võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsiooni (välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti välisesindused). Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Koordineerib hariduselu Justiitsminister - Kristen Michal