Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja venitatud, seetõttu on keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul on püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Hübridisatsioon on energeetiliselt kasulik, sest moodustuvad püsivamad sidemed ja elektronide tiheduse jaotus on sümmeetrilisem. Hübriidse oleku püsivuseks on vajalik, et hübridiseeruvate orbitaalide tihedus oleks küllaldane ning et nende energia oleks lähedase väärtusega. Peale nende tingimuste on vajalik, et sidemete
Cl2 + CH3· CH3Cl + Cl· Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n). Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemperatuur. C-C -side on suhteliselt nõrk, kuna porbitaalide kattumine on väike. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus - sideme asemel moodustub kaks - sidet. Halogeenimine: CH2=CH2 + Br2 CH2Br-CH2Br Elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse.
Viimased kompenseerivad osaliselt tuuma laengu, väliskihtide elektronidele mõjub väiksem efektiivne tuumalaeng (Zeff ). Sellist nähtust nimetatakse varjestamiseks ehk ekraneerimiseks. Orbitaalide erineva kuju tõttu on sorbitaalidel paiknevad elektronid vähem varjestatud kui sama peakvantarvuga p-orbitaalidel paiknevad elektronid, sest viimased paiknevad keskmiselt tuumast kaugemal. Siit omakorda tuleneb, et s-orbitaalide energia mitmeelektronilises aatomis on madalam kui vastavate porbitaalide energia. Analoogne seos jätkub ka d- ja f-orbitaalide jaoks. Vaid vesiniku aatomis, milles on vaid üks elektron, on kõigi sama peakvantarvuga orbitaalide energiad võrdsed. Joonis 12.5. Na (Z = 11) aatomis 3s-elektroni jaoks on efektiivne tuumalaeng . 1. Joonis 12.6. Orbitaalide energiad Elektronkonfiguratsioonid Aatomi kui terviku energia sõltub elektronide paiknemisest orbitaalidel. Kui elektronid
annaabi.ee 
