Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"populatsioonisiseseid" - 5 õppematerjali

Liigiteke
2
doc

Liigiteke

I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon ­ elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon ­ haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ­ ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv ­ alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul.

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimused
11
doc

Ökoloogia kordamisküsimused

Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3

Ökoloogia → Ökoloogia
26 allalaadimist
Ökoloogia konspekt
13
doc

Ökoloogia konspekt

Ökofüsioloogia ­ hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend ­ kindla genotüübiga organism. Genet ­ koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem ­ vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon ­ alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) ­ kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem ­ (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom ­ sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3

Ökoloogia → Ökoloogia
145 allalaadimist
ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
13
doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik. Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline. Poulatsioon ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on võimelised saama omavahel paljunemisvõimelisi järglasi. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus ­ koos elavate populatsioonide kogu. Ökosüsteem - Samal alal ja ajal elavate organismide vastastikud suhted ning koos eluta keskkonnaga moodustuv tervik. (Tansley, 1935) Süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom ­ geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal

Ökoloogia → Ökoloogia
116 allalaadimist
Ökoloogia kursuse konspekt
78
pdf

Ökoloogia kursuse konspekt.

Võrrandites muutujate kordajad mis näitavad, mis intensiivsusega mingi jõud võrrandit mõjutab. Npraegu = Nenne + sünnid – surmad + immigratsioon – emigratsioon Nenne – Eelmine ajavahemik, mis pani baasi praegusele olukorrale. Nt: Euroopa naaritsa populatsiooni suurus Hiiumaal. N praegu = N enne + Sünnid – surmad (ei ole rännet, sest naaritsad asuvad saarel) Üksiku populatsiooni piiratud kasvuvõrrand Veidi kontekstist välja tiritud, arvestab vaid populatsioonisiseseid protsesse. Üksiku populatsiooni kasvuvõrrand näitab, kui palju populatsiooni tihedus ajaühikus muutub. dN/dt – populatsiooni muutumise kiirus. dN/dt > 0 – populatsioon kasvab dN/dt < 0 – populatsioon kahaneb dN/dt = 0 – populatsiooni tihedus on ajas stabiilne dN/dt = B(birth) – D(death) B = bN D = dN b,d – sõltuvad parameetrid. dN/dt = bN – dN dN/dt = N (b – d)

Loodus → Keskkonnaökoloogia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun