· 3. Mida rohkem erinevaid suundi uurimistes saab kasutada, mida rohkem muutujaid, seda parema mudeli saame ehk seda pädevamaid üldistusi saab teha. 4. [1p.] Milline loetletud lähenemisviisidest on ökoloogias kõige tähtsam: · a) energeetiline, · b) tsükliline, · c) populatsiooniline, · d) ökosüsteemne · e) kõik on võrdselt olulised. 4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c) ökoloogias üheks kõige tähtsamaks. Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama, kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid, või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb
levikut) pc = 1 ST/S0 ; S0 algne populatsiooni vastuvõtlike isendite tihedus. 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensialism ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24
ja nende võimalikud tekkepõhjused; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt pärilikkuse seaduspärasuste avaldumist, muutlikkuse tekkemehhanismi või evolutsiooni tegureid. 3. IV KOOLIASTE (10.-12. klass) 3.1. IV kooliastme põhikursus 3.1.1. 1. kursus Õppesisu Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemete eristamise võimalused, nende uurimisega seonduvad loodusteadused. Eluslooduse molekulaarset, raku- list, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad eluavaldused. Loodusteadusliku uurimistöö kavandamine, läbiviimine ning tulemuste analüü- simine ja esitamine. Teadusliku meetodi etapid ning selle rakendamine loodusteadustes ja igapäevaeluliste probleemide lahendamisel. Elus ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlus- tega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ja tähtsus rakkudes ja organismides. Biomo-
annaabi.ee 
