nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu
23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega Toompea
23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega Toompea
annaabi.ee 
