Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund. Kasutatakse varem loodut. Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem. Postmodernistid taotlesid uut ehituslaadi – hulgiühendatavust. Pöörduti tagasi erinevate ajalooliste stiilide ja võtete juurde. Postmodernism, populaar-, eliidi- ja massikultuur. Postmodernism on rohkem seotud populaarkultuuriga, mis kehastab eriti massimeedias hägustuvaid muutusi näilise ja tegelikkuse vahel. Massikultuur on seotud massiühiskonnaga. Teooria ütleb, et massiühiskond koosneb indiviididest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalselt siduvad suhted teiste inimestega. Üksikisik on jäetud iseenda hoolde. Massikultuur on seega massiühiskonna kultuur, mida toodetakse masstoomise tööstusliku tehnoloogia abil ja turustatakse massile. Massikultuuri levi seostatakse amerikaniseerumisega.
Rahvakultuur on midagi, mis ühendab meid meie ajaloolise traditsiooniga ja viitab kultuurielementide pikaealisusele. Selle loojaks on kogu rahvas. Populaarkultuur on põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; see on tekkinud massilise käibe eesmärgil. Rahvakultuur on tekkinud aja jooksul ja hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaarkultuur). Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui populaarkultuur. Võiks öelda, et populaarkultuur ongi saanud enamuse oma sisust väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema
Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja "parimat" versiooni ja peab kollektiivset "parimat" õigeks autoriteedikeskmeks. Coleridge, kes oli romantismiaja luuletaja tõi välja sellised mõisted: civilization - materiaalne maailm (tsiviliseerima) ja cultivation - vaimne maailm (inimese arendamine, kultuurseks muutmine) Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil.