Kahtlemata pole see ainult kaasaja probleem, vaid igas ajalooperioodis on kehtinud teatud moe- ja ilustandardid, mida inimese juures väärikaks ja heaks peetakse. Kaasajal on arusaam ilust muutunud veelgi radikaalsemaks: näiteks on hinnas plastiline kirurgia ning igasugu ekstreemsed dieedid. Just nende tõttu võivad noored naised maksta ilu nimel ka oma eluga. Suur mõju on tänapäeval modellitööstusel ja kogu popkultuuril. Televisioonis ning ajakirjades nähtavad pildid sisestavad inimestele mõtte, et ainult piitspeenike keha ja veatu nägu on aktsepteeritav ja kaunis. Seetõttu on praegusel ajal palju levinud söömishäired, nagu anoreksia ja buliimia, mis nõuavad järjest rohkemate inimeste elusid. Samuti pole täiesti ohutud erinevad iluoperatsioonid ja –süstid, mis kuulsate inimeste eeskujul ka tavaelanikkonna seas populaarsemaks muutuvad.
Kusjuures polnud sel ajal niivõrd levinud isikliku hügieeni eest hoolitsemine ning seetõttu käisid naised ringi oma uhkete soengutega, kus võis silmnähtavalt märgata peatäisid ja teisi parasiite. Kaasajal on arusaam ilust muutunud veelgi radikaalsemaks: näiteks on hinnas plastiline kirurgia ning igasugu ekstreemsed dieedid. Just nende tõttu võivad noored naised maksta ilu nimel ka oma eluga. Suur mõju on tänapäeval modellitööstusel ja kogu popkultuuril. Televisioonis ning ajakirjades nähtavad pildid sisestavad inimestele mõtte, et ainult piitspeenike keha ja veatu nägu on aktsepteeritav ja kaunis. Seetõttu on praegusel ajal palju levinud söömishäired, nagu anoreksia ja buliimia, mis nõuavad järjest rohkemate inimeste elusid. Samuti pole täiesti ohutud erinevad iluoperatsioonid ja süstid, mis kuulsate inimeste eeskujul ka tavaelanikkonna seas populaarsemaks muutuvad.
Koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest. 44. popkultuuri funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline perspektiiv? Funktsionalistlik: Vaba aja kasutamine: Tegevus vabal ajal vähendab muresid ja vabastab pingest Paljud mängimise ja mängude vormid esindavad inimgruppide solidaarsust, nt olümpiamängud Popkultuur toetab sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust indiviididele ja tugevdades sotsiaalseid süsteeme. Tööl instrumentaalne, popkultuuril ekspressiivne väljund Popkultuur on eriti funktsionaalne ühiskonnakihtides, kus on väga tugev orienteeritus instrumentaalsetele rollidele: "Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime". See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas? Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all pingeid ja viha maandada. Mäng kui töö
Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk 17.1.1. Vaba aja kasutamine: · Tegevus vabal ajal vähendab muresid ja vabastab pingest · Paljud mängimise ja mängude vormid esindavad inimgruppide solidaarsust, nt olümpiamängud · Popkultuur toetab sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust indiviididele ja tugevdades sotsiaalseid süsteeme. · Tööl instrumentaalne, popkultuuril ekspressiivne väljund Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk 126 · Popkultuur on eriti funktsionaalne ühiskonnakihtides, kus on väga tugev orienteeritus instrumentaalsetele rollidele: "Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime". · See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas?
Kol- mas küsimus on populaarkultuuri ideoloogilises rollis: kas populaarkultuuri eesmärk on rah- vast õpetada, panna ta heaks kiitma ja omaks võtma ideesid ja väärtushinnanguid, mis tagavad eesõigustatud seisus olijaile jätkuva ülemvõimu ning aitavad neil seega rahva üle valitseda? Või on selle sisuks hoopis mäss ja vastuhakk kehtivale ühiskondlikule korrale? Strinati juhib tähelepanu vajadusele teha vahet massikultuuril ja popkultuuril: “Kõige lihtsa- malt öeldes on massikultuur populaarkultuur, mida toodetakse masstootmise tööstusliku tehnoloogia abil ning turustatakse kasumi saamiseks tarbijatest koosnevale masspublikule. See on kommertskultuur, massturule tehtud masstoode. Selle kasvu tõttu jääb aina vähem ruumi kultuurile, mis ei too raha sisse ning mida ei saa teha masstootena massturule, näiteks kunst ja rahvakultuur” (Strinati 2001: 32). Samas teoses viitab Strinati ka asjaolule, et