pooleks? Kas Popi ja Huhhu elud lõppesid selle plahvatusega või neil õnnestus siiski pääseda? Seda kõike ei tooda konkreetselt välja, lugeja peab selle üle arutlema ja mõtisklema. Jutustaja oli selles toeses heterodiegeetiline ehk ta ei olnud loo tegelane, domineeris 3. isik, jutustaja omas juurdepääsu sündmustele. Teos on jutustatud jutustaja vaatepunktist, kuid teose tegelased on kirjeldatud Popi vaatenurgast. Jutustaja suhtus Popisse kaastundlikult ja oli tema poolel, seega suhtumine lähtus Popi tunnetest. Jutustaja vaatepunkt on Popi poolde kaldu ja see mõjutab vägagi teksti tähendust. Popi pidas Isandat heaks ja hoolivaks, talle meeldis, et Isand tõi talle turult värsket liha, Popi tundis hoolivust, sellest oli teoses palju kirjutatud. Huhuu veetis oma päevad puuris, Popi arvas, et ta oli puuris seetõttu, et ta on halb. Me ei saa aimu, millised olid Huhuu tunded või mõtted. Küll aga näeb lugeja Huhuu
Popi väljendab inimese orjameelsust. Kui inimene näeb, et on keegi, kes on temast mõjuvõimsam ning tugevam, siis allub ta talle. Harva hakkab ta talle vastu. Öeldakse ju, et: "Ära pure kätt, mis sind toidab!". Kui uus karm isand Popit peksis, siis ta ei rünnanud vastu, vaid põgenes esimesel võimalusel peitu, sest Huhuu oli isandaga sarnane olevus - järelikult isand. Kuigi veidi teistsugune, aga siiski isand. Ebainimlikkuse all võib silmas pidada Huhuu vägivaldset suhtumist Popisse, kuid kas tänapäeval saabki vägivalda enam ebainimlikuks pidada? Räägitakse küll, et vägivald pole lahendus, kuid kui paljud seda tegelikult järgivad? Popi arutles omaette, et Huhuu peab ikka halb elukas olema, et isand temaga koguaeg kurjustab ja riidleb. See aga võis olla põhjuseks, mis mõjutas ka teda käituma rohkem ebainimlikkumalt, kui ta ehk muidu oleks, kui teda oleks hellitatud nagu Popit. See, et tihti käitutakse teistega nii, nagu sinuga on käitutud, on vägagi inimlik.
Olukord muutub siis, kui Huhuu saab puurist välja ning hakkab Popi igapäevaelu mõjutama. Huhuud võib pidada kõrvaltegelaseks, sest ta jääb peategelase varju ning lugeja ei tutvu tema sisemaailmaga. Tal on novellis oluline roll. Sündmused võtavad uue pöörde siis, kui ta ootamatult puurist välja saab. Ajapikku kujuneb temast Popi jaoks uus Isand. Lugeja ei saa teada, kas ka tema ootab Isandat, kuidas suhtub ta Popisse ning kuidas mõistab tema maailma. Kui Isandast saavad sündmused alguse, siis sündmused lõppevad tänu Huhuule, kes leiab kasti, mis plahvatab. Lugeja saab aimu vaid Popi suhtumisest Isandasse. Popi hoolib oma Isandast. Ta peab teda väga targaks, sest ta läheb majast välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Popi arvas, et tal on nii hea Isand vaid seetõttu, et ta on ise hea. Alguses pidas Popi ennast Huhuust paremaks. Tema arvates
Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse. Võib arvata, et selline isik võiks olla kui kõiketeadjja ehk vahendada võrdselt kõiki sündmusi ja kõikide tegelaste vaateid ja arusaamu sündmustest. Siiski tunneb jutustaja kaasa enam Popile ja vahendab tekstis toimuvaid sündmusi Popi arusaamadele toetudes. Huhuust maalitakse pilt kui hirmuäratavast, isegi julmast tegelasest. Seega võib öelda, et jutustaja pole neutraalne. Huhuu arusaamad Popisse ning ümbritsevasse suhtumine on jutustajale kättesaadavad vaid koos Popi hinnangutega. Huhuul ei lasta enda suhtumist sündmuste käiku seletada. Ta on negatiivne tegelane, sest ta on seda Popi silmis. Lugeja ei saa küll välistada, et Popi hinnang Huhuule on õige ja peab paika, kuid sellegi poolest on see hinnang ja Huhuu motiive asjade lõhkumiseks ja Popi kiusamiseks saab lugeja vaid ise oletada ja tuletada, tuginedes kirjeldatud sündmustele
annaabi.ee 
