1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks
Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.6 on toodud katsete tulemusel saadud keraamilise tellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Absoluutsed tihedused kasutatud materjalidele: silikaattellis =2650 kg/ m3 keraamiline_tellis =2650 kg/ m3 3 Valem (3) V= (m m1) / v V -proovikeha ruumala m3 m -proofikeha mass õhus kg
= 17,39 / 8,755 = 1,986 g/cm3 = 1986 kg/m3 Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Silikaattellise absoluutne tihedus on 2660 kg/m3 p = (1 0/) * 100 3 p = (1 1986/2660) * 100 = 25,34% Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Valemid Valem (1) V = a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a - keha pikkus mm b - keha laius mm h - keha kõrgus mm Valem(2) V= * r2* h V-keha ruumala m3 r keha raadius m h keha kõrgus m Valem (3) =m/V tihedus kg/ m3 m proovikeha mass õhus kg V ruumala m3 Valem (4) V= (m mvees) / v V -proovikeha ruumala cm3 m -proofikeha mass õhus g m1 - proovikeha mass vedelikus g
2 Valem 7: V = V1 Vp V keha maht [cm3] V1 keha maht koos parafiiniga [cm3] Vp parafiini maht [cm3] 3.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2660 kg/m 3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus [%] 0 materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1
m – proovikeha mass õhus [g] Vbr – proovikeha maht [cm3] 5. Materjali poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. ρ EPS200 = 1350 kg/m3 ρ puit = 1550 kg/m3 ρ metall = 7850 kg/m3 ρ silikaattelliskivi = 2800 kg/m3 ρ killustik = 2600 kg/m3 Poorsuse arvutamiseks kasutatakse Valem (6). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Silikaattelliskivi poorsus on 30% ± 5%, EPS poorsus on 100% ± 5%, puidu poorsus on 67% ± 5%, metalli poorsus on 1 – 3 % ning killustiku poorsus on 5,4 – 7,3 %. Valem (6). p 1 0 100 p – materjali poorsus [%] ρ0 – materjali tihedus [kg/m3] ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3]
pdf (29.09.11) Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950. · Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11) Rühatunnis uuritud materjalidest on kõige väiksema tihedusega mullpolüstüreen 12 ning kõige suurema tihedusega on ehitusteras 7095. Ebakorrapärase kujuga materjalide tihedused ja poorsused, graniidi keskmiseks tiheduseks saime laboris 2617 (minu tulemus 2568, standardhälbega 13,1, see näitab, et saadud tulemused erinesid üksteisest mõne võrra. Kirjandusliku allika väitel on graniidi tihedus vahemikus 2550-2700 Graniidi keskmiseks poorsuseks saime laboris 2,4% (minu tulemus 4,2%) standardhälbega 0,486%. Kirjandusliku allika väitel on graniidi poorsus 0,2-4,0%. · Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (29.09.11) · Granite Physical Properties http://www
Vp parafiini ruumala, m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus, m kuiva proovikeha mass õhus, p parafiini absoluutne tihedus (930 kg/m3) Valem 7: V = V1 Vp V keha maht, V1 keha maht koos parafiiniga, Vp parafiini maht 4.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2690 kg/m3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus, 0 materjali tihedus, materjali absoluutne tihedus 5. Katsetulemused 5.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse määramine. V=a*b*h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 1.1 Mõõtmed Ruumala Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m]
pooridesse vett, seda ka viiga pikaajalisel kokkupuutel veega, kuna ta on hiigroskoopne. Kuna vahtpoliistiireeni tihedus on viiike ja poorsus viiga suur, siis ta koosneb 98% ulatuses selle kinnises ktirgstruktuuris olevast liikumatust dhust, mis tagab materjali suurepdrase sooj apidavuse. Ebakorrapiiraste materjalide poorsuse arvutamine: graniidi poorsuseks tuli minul 0,7Yo ja keraamiliselt telliskivil 35 ,Uyo. Grupi keskmised poorsused tulid vastav alt 4,7yo ja 34,lyo. Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda viiiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, mida poorsem on materjal, seda paremini nad
annaabi.ee 
