Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. ...
seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel. Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises. bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine. Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusparasusi. Geen - DNA loik mis maarab ära ühe RNA molekuli sunteesi. Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Replikatsioon - matriitssuntees, mille tulemusena saadakse uhest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi.
valispinnale. Toimub valgu dehudratiseerumine, mistottu valk sadestub lahusest valja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk poorduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vahendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti voi suures koguses tekitab solvendi korge lokaalse kontsentratsiooni, voib toimuda valgu poordumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam taielikult. Töö käik Katseklaasi valasin 2 ml munavalgulahust. Lisasin orgaanilist sovendi (atsetoon), pidevalt loksutades ja tilgakaupa, kuni tekkis sade (lahus sai hägusaks). Seejärel lisasin vett. Töö tulemus Vee lisamiseks kadus valku sade, millest võib järeldada, et denaturatsioon oli pöörduv. Toimus valgu dehüdratiseerumine ja sadestumine atsetooni lisamisel, mis pööres vee lisamisel - sade kadus, valk oli jalle hästi lahustunud.
annaabi.ee 
