Ich (mina) komme, du (sina) kommst, er/sie (tema) kommt, wir (meie) kommen, ihr (teie) kommt, sie (nemad) kommen, Sie (Teie) kommen. Sein (olema), habe (omama): ich bin, du bist, er/sie ist, wir sind, ihr seid, sie sind, Sie sind. Fahren, schlafen (a -> ä), essen, nehmen, sprechen (e -> i). (1-13) null, eins (erste), zwei (zweite), drei (dritte), vier (vierte), fünf (fünfte), sechs, sieben (siebte), acht (achte), neun, zehn, elf, zwölf, dreizehn, (16-17) sechzehn, siebzehn (siebzehnte), (20, 30, 60, 70) zwanzig (einundzwanzig), dreißig (dreißigste), sechzig, siebzig, (100, 1000) (ein)hundert (hundertzwanzig), (ein)tausend (tausendste). MS er, NS sie, KS es; Mitm Sie. M, F, N, Pl. Ich (mein, meine), du (dein, deine), er (sein, seine), sie (ihr, ihre), es (sein, seine), wir (unser, unsere), ihr (euer, eure), sie (ihr, ihre), Sie (Ihr, Ihre). Akkusativ. M en (den), F e (die), N (das). Kellaaeg. Es ist (tunnid) Uhr (minutid). das Viertel (veerand), halb (pool), n
ÊTRE (Billet 1) Indicative Present Present perfect Imperfect Pluperfect je suis j'ai été j'étais j'avais été tu es tu as été tu étais tu avais été il est il a été il était il avait été nous sommes nous avons été nous étions nous avions été vous êtes vous avez été vous étiez vous aviez été ils sont ils ont été ils étaient ils avaient été Simple past Past perfect Future Past future je fus j'eus été je serai j'aurai été tu fus tu eus été tu seras tu auras été il fut il eut été il sera il aura été nous fûmes nous eûmes été nous serons nous aurons été
CROIRE (Billet 10) Indicatif Présent Passé composé Imparfait Plus-que-parfait je crois j'ai cru je croyais j'avais cru tu crois tu as cru tu croyais tu avais cru il croit il a cru il croyait il avait cru nous croyons nous avons cru nous croyions nous avions cru vous croyez vous avez cru vous croyiez vous aviez cru ils croient ils ont cru ils croyaient ils avaient cru Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je crus j'eus cru je croirai j'aurai cru tu crus tu eus cru tu croiras tu auras cru il crut il eut cru il croira il aura cru nous crûmes nous eûmes cru nous croirons nous aurons cru
METTRE (Billet 6) Indicatif Présent Passé composé Imparfait Plus-que-parfait je mets j'ai mis je mettais j'avais mis tu mets tu as mis tu mettais tu avais mis il met il a mis il mettait il avait mis nous mettons nous avons mis nous mettions nous avions mis vous mettez vous avez mis vous mettiez vous aviez mis ils mettent ils ont mis ils mettaient ils avaient mis Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je mis j'eus mis je mettrai j'aurai mis tu mis tu eus mis tu mettras tu auras mis il mit il eut mis il mettra il aura mis nous mîmes nous eûmes mis nous mettrons nous aurons mis
VIEILLIR (Billet 17) Indicatif Présent Passé composé Imparfait Plus-que-parfait je vieillis j'ai vieilli je vieillissais j'avais vieilli tu vieillis tu as vieilli tu vieillissais tu avais vieilli il vieillit il a vieilli il vieillissait il avait vieilli nous vieillissons nous avons vieilli nous vieillissions nous avions vieilli vous vieillissez vous avez vieilli vous vieillissiez vous aviez vieilli ils vieillissent ils ont vieilli ils vieillissaient ils avaient vieilli Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je vieillis j'eus vieilli je vieillirai j'aurai vieilli tu vieillis tu eus vieilli tu vieilliras tu auras vieilli
VÕIMALIKEST SÜNDMUSTEST JA OLUKORDADEST JA NENDE TAGAJÄRGEDEST. If _________________, ______________. ___________________ if _____________. ! alati ei pruugi IF-i lauses olla! 2 4 conditionals: Zero cond. käibetõed, sagedased sündmused First cond. üsna tõenäolised sündmused Second cond. ebatõenäolised sündm. Third cond. miski, mis oleks võinud minevikus toimuda, aga ei toimunud. if-clause main clause 0 present simple + present simple 1 present simple + will future 2 past simple + would (could, might) ja I.pv. 3 past perfect + would (could,...) ja present perfect VII. TAG QUESTIONS. ____________main clause_____ , ___tag ___ . Positive verbs turn to negative and negative verbs change to positive!!! Names change to pronouns! EXAMPLES: You are going to Spain, aren´t you? She isn´t pretty, is she? It is a nice day, isn´t it? I am seeing you tomorrow, aren´t I
asuma liegen lag gelegen helistama anrufen rief an angerufen mõtlema denken dachte gedacht võtma nehmen nahm genommen ronima steigen stieg i gestiegen kirjutama schreiben schreibt geschrieben magama schlafen schlief geschlafen pesema waschen wusch gewaschen kasvama wachsen wuchs i gewachsen kukkuma fallen fiel i gefallen jooma trinken trank getrunken jääma bleiben blieb geblieben olema sein war i gewesen minema gehen ging i gegangen lugema lesen lag gelesen jooksma laufen lief i gelaufen sööma essen aß gegessen istuma sitzen saß i gesessen tulema kommen kam i gekommen lendama flie
PRÄSENS PRÄTERITUM PERFEKT PLUSQUAMPERFE FUTUR olevik lihtminevik täisminevik KT tulevik enneminevik Mina kirjutan Mina kirjutasin Ma olen kirjutanud Ma olin kirjutanud Ma hakkan kirjutama ICH SCHREIBE ICH SCHRIEB 1) ICH HABE 1)ICH HATTE ICH WERDE GESCHRIEBEN GESCHSRIEBEN SCHREIBEN 2) ICH HABE LAUFEN 2)ICH WAR GELAUFEN ESIMENE TEINE 1)HABEN + III pv 1)HABEN + III pv WERDEN + I pv põhivorm põhivorm 2)SEIN + III pv 2)SEIN + III
30. une situation situatsioon, olukord 31. un personnage tegelane; isik , 32. une société firma; ühiskond ; 33. un vêtement rõivas, rüü 34. voir, 3; [je vois, tu vois, il nägema; [ma näen,sa näed, ta ; [ , , voit, elle voit, on voit, nous näeb ...] ...] voyons, vous voyez, ils voient, elles voient] 35. courant, courante jooksev, käesolev , - 36. gir, 2; [j'agis, tu agis, il tegutsema, toimima; [ma ; [ , agit, elle agit, on agit, nous tegutsen, sa tegutsed, ta tegutseb , ...] agissons, vous agissez, ils ...] agissent, elles agissent] 37
Vous voyez ÊTRE Olema/olla Ils voient Je suis Tu es Il est AVOIR Omama Nous sommes J'ai Vous tes Tu as Ils sont Il a CONNAÎTRE Teadma/ tundma Nous avons Je connais Vous avez Tu connais Ils ont Il connaît SAVOIR Teadma/oskama Nous connaissons Je sais Vous connaissez Tu sais Ils connaissent Il sait DISPARAÎTRE Ära kaduma Nous savons Je disparais Vous savez Tu disparais Ils savent Il disparaît PRENDRE Võtma
kirjutama - écrire ootama - attendre soovima - vouloir je écris je attends je veux tu écris tu attends tu veux il écrit il attend il veut nous écrivons nous attendons nous voulons vous écrivez vous attendez vous voulez ils écrivent ils attendent ils veulent välja minema - partir maksma - payer je pars je paye tu pars tu payes il part il paye nous partons nous payons vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma
boire - jooma voir nägema entendre kuulma perdre kaotama je bois je vois j'entends je perds tu bois tu vois tu entends tu perds il/elle boit il/elle voit il/elle entend il/elle perd nous buvons nous voyons nous entendons nous perdons vous buvez vous voyez vous entendez vous perdez ils/elles boivent ils/elles voient ils/elles entendent ils/elles perdent lire lugema attendre ootama répondre vastama, recevoir saama je lis j'attends vastutama je reçois tu lis tu attends je réponds tu reçois il/elle lit il/elle attend tu réponds il/elle reçoit
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase
Estudiar Coger Sentir õppima võtma tundma Yo Estudio Yo Cojo Yo Siento Tú Estudias Tú Coges Tú Sientes Él Él Él Ella Estudia Ella Coge Ella Siente Usted Usted Usted Nosotros Nosotros Nosotros Estudiamos Cogemos Sentimos Nosotras Nosotras Nosotras Vosotros Vosotros Vosotros Estudiáis Cogéis Sentís Vosotras Vosotras Vosotras Ellos Ellos Ellos Ellas Estudian E
KONJUNKTIV II Konjunktiv on tingiv, kaudne kõneviis. Seda kasutatakse rääkimisel, kui ei väideta midagi otseselt, kindlalt, vaid kui tahetakse väljendada midagi võimalikku või ebareaalset. Konjunktiv II für Gegenwart tingiv kõneviis olevikus Väljendab ebareaalseid tingimusi või võimalusi. Konjunktiv II see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest Er hatte er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄME wer
meet met met kohtuma pay paid paid tasuma put put put asetama read read [red] read [red] lugema rise rose risen tõusma, kerkima say said said ütlema run ran run jooksma see saw seen nägema sell sold sold müüma send sent sent saatma sit sat sat istuma speak spoke spoken rääkima spend spent spent veetma; kulutama stand stood stood seisma LISTEN & REPEAT REPEAT 77 steal stole stolen varastama
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA
Hablar Comer Vivir rääkima sööma elama Yo Hablo Yo Como Yo Vivo Tú Hablas Tú Comes Tú Vives Él Él Él Ella Habla Ella Come Ella Vive Usted Usted Usted Nosotros Nosotros Nosotros Hablamos Comemos Vivimos Nosotras Nosotras Nosotras Vosotros Vosotros Vosotros Habláis Coméis Vivís Vosotras Vosotras Vosotras Ellos Ellos Ellos Ellas Hablan Ellas Comen Ellas Viven Ustedes
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Parool: Nooruse9 Teadusartikkel peaks sisaldama järgmisi osasid: sissejuhatus, meetodi kirjeldus, tulemuste esitamine ja diskussioon. Update Code:20090107PMID: Early and Very Early Parenting Maternal Emotions and Human Development By Bruce H. Lipton, Ph.D. (1995) For nearly a hundred years, we have been enslaved with the notion that our fate is locked in our genes. This vision, grounded in the dogma of traditional medical sciences, perceives that organismal development represents a simple read-out of inherited genetic programs. The dogma, officially couched as the "primacy of DNA," concedes that genes play a causal role in controlling biological expression and behavior by their ability to turn themselves on and off. This perspective on the role of genes has lead to the concept of "genetic determinacy," the idea that our lives are predetermined by the hard-wiring of gene programs. Whenever deviations in behavior or alterations in physiology arise, genetic determinists immediately
muutuja mõjust teisele. Statistiliselt võttes saame rääkida kolmest võimalikust põhjuslikkuse suunast. Eeltoodud näite põhjal võivad nad olla järgnevad: 1 Muutuja X põhjustab muutuja Y varieerumist. 2 Muutuja Y põhjustab muutuja X varieerumist. 3 Kolmas muutuja Z põhjustab nii muutuja X kui ka muutuja Y varieerumist. 1) KORRELATSIOON Enne statistikute uurimist vaadata ka hajuvusdiagrammi: Graphs Legacy Dialogs Scatter/Dot Simple Scatter Lisa joonisele ka lineaarset seost kujutav joon! Graafilise info väljendumine statistikutes: (korrelatsioon) Analyze Correlate Bivariate Options alt valida, mida teha puuduva andmestikuga. Vaikimisi peaks seal olema käsklus Exclude cases pairwise, mis tähendab, et kui terve indiviidi/andmerea sees on ühel muutujal väärtus puudu, siis ainult seda andmepunkti ei kasutata edaspidises
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
korrelatsioonikordaja enda suurus) Nupu all Option on võimalik valida välistamist: Pairwise(nt kui sõnavaral üks vastus puudu, siis jäetakse välja arvutamata need korrelatsioonid, kus see vastus on puudulik) and Listwise deletion (Piisab sellest, kui üks vastus puudu alatestis ja jäetakse terve see indiviid välja) Tunnuste vahelised seosed graafiliselt (hajuvusdiagrammi saab teha ainult kahe muutuja vahel): Graphs - legacy dialogs - Scatter/Dot - Simple ... - x=matemaatika, y=diagrammid (Kõrgeim korreltsioon) On võimalik ka regressioonijoont lisada graafikule: Topeltklõps graafikul ja siis klõpsata nupul Add Fit Line at Total Sealt tuleb R(ruut)=0,301 tähendab et 30% on ühisvariatiivsust (kõrgeima korrelatsiooniga) Lineaarteisendus ja sirge võrrand: transform - compute variable - Uusr=24-5*Ruumiline Kujutage muutuja Ruumiline ja Uusr vaheline seos graafiliselt. Analyze - correlate - bevariate - uusr ja ruumiline
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
seisneb sisu osalises ülekandmises vormi). Müüdi tähenduslikud kujundid (e. totemistlike klassifikatsioonide loogika 'killud') sarnanevad 'meisterdaja' töövahenditega - neil on olnud algne otstarve, kuid need on 'lahti monteeritud' nii, et neid saab kasutada ka millekski muuks (mis võib algfunktsioonist väga kaugel olla). Teine sarnasus seisneb selles, et kumbki neist ei ole 'puhta muutumise' produkt (neither are products of pure and simple 'becoming'). Nende algne täpsus kaob, kui nad saavad uue funktsiooni. Need (müüdi tähenduslikud kujundid) on täpsed, kui nad on valmisproduktid (ehk keele terminid). Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane