Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu.
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne
240. a. enne Kristust, on pärit Maa
ümbermõõdu hindamine
Kui kaugel on silmapiir?
l2 = (R + h)2 R2 = R2 + 2Rh + h2 R2 = 2Rh + h2 =
2Rh,
h<
puupulgaga. Katse. Kui juhtme lähedusse paigutada magnetnõelad (kompassid) ja juhtmes tekitada alalisvool, siis kõik magnetnõelad pöörduvad juhtmega risti. Magnetnõelad näitavad magnetvälja suunda. Katse. Kui püsimagneti pooluste vahele panna liikuda saav juhe, milles on alalisvool, siis juhe hakkab liikuma. Katse. Torkame magnetpulga traatpooli ja seal tekib elektrivool. Mida suurem on laengute- või magneti poolustevaheline kaugus, seda väiksem on nendevaheline jõud Väljatugevus on suurem laengute lähedal Laetud kehal kogunevad laengud välispinnale Hõõrdeelekter seletub elektronide üleminekuga ühelt kehalt teisele Elektriväli tekitab induktsioonilaenguid Vool on seda suurem, mida suurem on pinge Vool on seda suurem, mida väiksem on takistus Takistus on väike, kui juhe on jäme ja lühike Pinge ei tapa, tapab vool
annaabi.ee 
