Väiksema võimsusega elektrimootoril on kuullaagrid, suurmatel mootoritel aga liugelaagrid. Asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus oleneb vahelduvvoolu sagedusest ja staatorimähise pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures
A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6 uuret. Elektrimasina mähisesamm on pooli kahe külje vaheline kaugus mida mõõdetakse pikkusühikutes v uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega. 2pooluselisel vahelduvvoolumasinal on 18 uuret. Selle masina jaoks on lühendatud sammuks 8 uuret; täissammuks 9 uuret. Kui uurete arv pooluse ühe faasi kohta on 4 siis kogu masina uurete arv on 2pooluselisel masinal 24.
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus)
minutis homogeenses magnetväljas induktsiooniga 1,2 T. Milline on seda pooli läbiv võimalik maksimaalne ja minimaalne aheldusvoog ning genereeritava emj maksimaalne väärtus? Kuidas on orienteeritud pool maksimaalse ja minimaalse aheldusvoo korral magnetvälja jõujoonte suhtes? Tehke vastav skits. 6. Selgitage, kuidas jadaergutusmootor töötab vahelduvvooluga toitmisel. 7. Joonistage nelja poolusega e kahe pooluspaariga (kaks N poolust ja kaks S poolust) generaatori skeem. Minimaalselt mitu pooli, harja ja lesta peab sellel generaatoril olema ja kuidas nad peaks paiknema? 8. Miks ei tohi tühijooksu karakteristiku ülesvõtmisel ergutusvoolu reostaati "tagasi" nihutada? 15
magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 5.2 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. 37 Kaks poolust Neli poolust n0 = 3000 p/min n0 = 1500 p/min Pöördväljamähisega staator
annaabi.ee 
