tavaliselt teostatav sel teel, et leitakse lihtsalt täisarvulisuse nõuet arvestamata ülesande optimaalne lahend ja siis ümmardatakse tundmatute saadud väärtused lähimateks täisarvudeks. Selliselt saadud lahend võib osutuda mittelubatavaks ja isegi siis, kui selliselt saadakse täisarvuline lahend, ei tarvitse see olla täisarvuliste hulgast optimaalne. Täisarvulise lineaarse planeerimisülesande lubatava piirkonnana tuleb võrratuste poolt määratud pooltasandite ühiste punktide hulgast vaadata vaid neid, kus mõlemad koordinaadid on täisarvud. Seejuures ei pea täisarvulise planeerimisülesande optimaalseks lahendiks olema ilma selle nõudeta lahendatud ülesande optimaalsele lahendile kõige lähem täisarvuliste koordinaatidega punkt. Täisarvulisi optimaalseid lahendeid ei tarvitse olla tingimata ainult üks, kuigi mittetäisarvulisi optimaalseid lahendeid on täpselt üks, või vastupidi.
omandab soovitud väärtuse. Lineaarse planeerimisülesande graafiline lahendamine: Graafiliselt on võimalik lahendada ülesandeid, milles on 2 põhimuutujat. Ülesande lahendamine toimub kahes etapis: I etapil leitakse lubatavate lahendite piirkond. Selleks kantakse koordinaattasandile igale kitsendusele vastav sirge ning seejärel määratakse kindlaks piirkond, mis rahuldab kogu antud kitsendust ( piirkonnaks on pooltasand, mis jab ühele poole saadud sirgest ). Kõigi pooltasandite ühisosa moodustabki lubatavate lahendite piirkonna. Lubatavate lahendite piirkonnaks võib olla: 1. Kumer mittekorrapärane hulknurk. Sel juhul on ülesandel ka alati optimaalne lahend; 2. Avatud hulknurk. Sel juhul võib ülesandel olla optimaalne lahend, aga ta võibka puududa; 3. Tühi hulk lahend puudub. II etapil leitakse lubatavate lahendite piirkonnast optimaalne lahend. Selleks kantakse koordinaattasandile sihifunktsiooni normal c(c1;c2)
omandab soovitud väärtuse. Lineaarse planeerimisülesande graafiline lahendamine: Graafiliselt on võimalik lahendada ülesandeid, milles on 2 põhimuutujat. Ülesande lahendamine toimub kahes etapis: I etapil leitakse lubatavate lahendite piirkond. Selleks kantakse koordinaattasandile igale kitsendusele vastav sirge ning seejärel määratakse kindlaks piirkond, mis rahuldab kogu antud kitsendust ( piirkonnaks on pooltasand, mis jab ühele poole saadud sirgest ). Kõigi pooltasandite ühisosa moodustabki lubatavate lahendite piirkonna. Lubatavate lahendite piirkonnaks võib olla: 1. Kumer mittekorrapärane hulknurk. Sel juhul on ülesandel ka alati optimaalne lahend; 2. Avatud hulknurk. Sel juhul võib ülesandel olla optimaalne lahend, aga ta võibka puududa; 3. Tühi hulk lahend puudub. II etapil leitakse lubatavate lahendite piirkonnast optimaalne lahend. Selleks kantakse koordinaattasandile sihifunktsiooni normal c(c1;c2)
annaabi.ee 
