Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pooltasand" - 3 õppematerjali

MAATRIKSALGEBRA
28
docx

MAATRIKSALGEBRA

omandab soovitud väärtuse. Lineaarse planeerimisülesande graafiline lahendamine: Graafiliselt on võimalik lahendada ülesandeid, milles on 2 põhimuutujat. Ülesande lahendamine toimub kahes etapis: I etapil leitakse lubatavate lahendite piirkond. Selleks kantakse koordinaattasandile igale kitsendusele vastav sirge ning seejärel määratakse kindlaks piirkond, mis rahuldab kogu antud kitsendust ( piirkonnaks on pooltasand, mis jab ühele poole saadud sirgest ). Kõigi pooltasandite ühisosa moodustabki lubatavate lahendite piirkonna. Lubatavate lahendite piirkonnaks võib olla: 1. Kumer mittekorrapärane hulknurk. Sel juhul on ülesandel ka alati optimaalne lahend; 2. Avatud hulknurk. Sel juhul võib ülesandel olla optimaalne lahend, aga ta võibka puududa; 3. Tühi hulk ­ lahend puudub. II etapil leitakse lubatavate lahendite piirkonnast optimaalne lahend. Selleks

Matemaatika → Matemaatika
29 allalaadimist
Maatriksi algebra
23
doc

Maatriksi algebra

omandab soovitud väärtuse. Lineaarse planeerimisülesande graafiline lahendamine: Graafiliselt on võimalik lahendada ülesandeid, milles on 2 põhimuutujat. Ülesande lahendamine toimub kahes etapis: I etapil leitakse lubatavate lahendite piirkond. Selleks kantakse koordinaattasandile igale kitsendusele vastav sirge ning seejärel määratakse kindlaks piirkond, mis rahuldab kogu antud kitsendust ( piirkonnaks on pooltasand, mis jab ühele poole saadud sirgest ). Kõigi pooltasandite ühisosa moodustabki lubatavate lahendite piirkonna. Lubatavate lahendite piirkonnaks võib olla: 1. Kumer mittekorrapärane hulknurk. Sel juhul on ülesandel ka alati optimaalne lahend; 2. Avatud hulknurk. Sel juhul võib ülesandel olla optimaalne lahend, aga ta võibka puududa; 3. Tühi hulk ­ lahend puudub. II etapil leitakse lubatavate lahendite piirkonnast optimaalne lahend. Selleks

Matemaatika → Kõrgem matemaatika
191 allalaadimist
Matemaatiline analüüs II loengukonspekt
55
pdf

Matemaatiline analüüs II loengukonspekt

1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3. Tüüpiline näide nivoojoontest on kaardi tasakõrgusjooned: need on punktid kaardil, millel on sama kõrgus.

Matemaatika → Matemaatiline analüüs ii
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun