november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5. Sest kui saksa väed uuesti tulid, vallutasid nad juba iseseisva riigi ja see jättis ülejäänud maailmale halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6. Iseseisev riik, mida tunnustas vaid Venemaa ja kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Anvelt.
rahvuskubermangu komissariks Jüri Vilms-poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat, kuulus Päästekomiteesse. Konstantin Konik(1873-1936)-Maavalitsuses andeka organisaatori nime pälvinud arst, kuulus Päästekomiteesse. Andres Larka(1879-1943)-erukindral, sai Vabadussõjalaste Keskliidu esimeheks. Artur Sirk(1900-1937)-Advokaat. Etendas Larka kõrval suurt rolli Vabadussõjalaste Keskliidus. Johan Laidoner-Sõjavägede ülemjuhataja, muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Teosteas koos Pätsiga 34a. sõjaväelise riigipöörde. Viktor Kingissepp-enamlane, võttis 27 oktoobril 1917 võimu Jaan Poskalt üle. 3)Dateeri: kuulutati välja Eesti Vabariik-24 veebruar 1918 sõlmiti Tartu rahu-2 veebruar 1920 algas Vabadussõda-28 november 1918 maareform-1919 I põhiseadus-15 juuni 1920a. Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924 II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris Pätsi riigipööre-12 märts 1934
uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe
tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas
inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Muutus ka seniste kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast. Seejärel küll pealetung aeglustus, kuid 1
annaabi.ee 
