PALJUNEMINE Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui pesakonna kasvatamises.Jooksuaeg kestab jaanuari lõpust veebruarini Tiinus kestab 60–63 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust mai lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar- kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Suguküpseks saavad emased 1, isased 2 aasta vanuselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat. šaakalid eestis esimesed teated niiöelda ˇˇulguvate rebasteˇˇ kohta tulid juba aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni, siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2 (esimene eestis kätte saadud šaakal)
suhteliselt madal. Samuti puuduvad tema soolestikust sümbioosis elavad mikroorganismid, kes suudaksid tselluloosi lagundada. Seeduv osa taimedest ei ületa 50%. Parasvöötmes elavatest kaladest kõige taimetoidulisem kala. Energiavajaduse rahuldamiseks peab sööma suure koguse veetaimi; täiskasvanuna sööb päevas kolm korda niipalju, kui ta ise kaalub. Valgeamuuri söömapiirkonnast annavad märku hanede väljaheidet meenutavad poolseedunud ekskremendid, mis ujuvad massiliselt veepinnal. Valgeamuur ei ole toidu suhtes valiv. Veetaimedele lisaks sööb edukalt maismaalt niidetud heina, mis võib olla ka kuivatatud. Nooremas eas sööb rohkelt niitvetikaid, kuid vanemas eas selle osatähtsus väheneb. Piisava asustustiheduse korral on valgeamuur võimeline 1–2 aasta jooksul hävitama kogu veekogu taimestiku. Talvitumise ajal ei toitu vaid eritab palju lima, mis kandub pärivoolu. Kalurid nimetavad neid
hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks. Seedimata ja poolseedunud tselluloos ja kiudained muudavad soolte sisu pooltahkeks. Süsivesikute seedimishäired Alaseedimise (maldigestiooni) tingib: * pankrease puudulikkus (amülaasi vähesus), * mao tugev ülihappesus (häirib pankrease amülaasi ja soolenõre ensüümide funktsioneerimist) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostas M. Kolga Biokeemia
annaabi.ee 
