Tugevdus võrgule krohvimisega tehakse vähekoormatud elementide puhul. Tugevdatav konstruktsioon mähitakse metallvõrgu sisse ja krohvitakse tsementkrohviga. Metallvõrk peab olema tehtud ristvarrastest (traadist). 16. Pingejaotus müüris (skeemid), konstruktsiooni arvutuslik skeem koondatud jõu puhul Üldsätted Pingejaotus elastses poolruumis koondatud koormuse all on lahendatud I.Boussinesq'i poolt möödunud sajandil. Vaatleme situatsiooni, kui jõud on rakendatud poolruumile Lõikame sellest poolruumist välja õhukese seibi (seina) Skeem Pingejaotus seinas 17. Tõmbepingete tekkimine vertikaalselt koormatud müüris Tõmbepinged seinas Müüritise nurkade koormamisel tekkivad nurgalähedases rajoonis horisontaalsed tõmbepinged. Skeem Tõmbepinged müüri nurgas, a ilma jaotusplaadita, b jaotusplaadiga; 1 jaotusplaat, 2 müüritis. Elastsusteooria lahend on ligikaudu järgmine Maksimaalne tõmbepinge müüritises
olla üle 50 cm. R/B särk -on (skeemid), arvutuslik tasapinnalisega (hoone üldiselt efektiivsem kui skeem koondatud jõu lõigatakse tinglikult metallsärk kuna betooni puhul. Vaatleme tasapinnalisteks ribadeks). valamine ümber situatsiooni, kui jõud on Selllise skeemi elementideks konstruktsiooni kindlustab rakendatud poolruumile. võivad olla hoone seinad, tema tiheda liibumise. Skeem 7.1 Lõikame sellest vahelaed, põikseinad. Elastse Skeem 5.8 Ristlõike poolruumist välja õhukese skeemiga hoones tugevdus on kõige seibi (seina) Joonis põhjustavad ühele efektiivsem külgede suhte Pingejaots poolruumis ja elemendile mõjuvad puhul 1 : 1 ja langeb mitte seinas.7
Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse 5.13 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase lahendustega või ligikaudsete võtetega. Ribakujulise koormuse mõjul elastsele momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joon(6.45) toodud tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma veevooluta poolruumile punkt, mille jaoks pinge arvutatakse, saab paigutuse. Tugisein on lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub on nõlv püsiv kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei paigutu, kui sellest ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus...Passiivsurve on .... Toele Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joon5
zh = arctan + arctan + (Ba + a 2 - z 2 )2 + B 2 z 2 ( 10.19) z z Ribakujulise koormuse mõjul elastsele poolruumile punkt, mille jaoks pinge arvutatakse, saab paigutuse. Tugisein on tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei paigutu, kui sellest sümmeetriliselt teisele poole asetada kaugusele a samasugune koormus (joonis 10.8). B a a B q q J o o n i s 1 0 .8 T in g lik sü m m ee trilin e k o o rm u s t u g is ein a le